Miks on diivanil kergem uinuda kui voodis?

Diivanil on jääda lihtsam magama kui voodis. Foto: Pexels

Pärast pikka päeva on mõnus diivanil lebades televiisorit vaadata ning puhata stressirohkest päevast. Soe tuba ja ekraanist tulev taustamüra on rahustav ja õige pea avastadki ennast teleka ees uinumas. Voodisse magama sättides tunned aga, et uni on kadunud. Olete mõelnud, miks see nii on? 

Üheks põhjuseks, miks diivanil uinumine tundub lihtne, on unesurve ehk normaalne väsimine päeva jooksul. See viitab bioloogilisele vajadusele une järgi. Mida kauem on päeva jooksul ärkvel oldujd, seda suurem on unesurve. 

Teiseks loogiliseks teguriks võib olla bioloogiline kell ehk ööpäevane rütm. 

Samuti mõjutab ka ümbruskond diivanil uinumist. Võibolla olete just enne diivanile lesimist söönud või on toatemperatuur liiga soe. Loomulikult on suureks uinutavaks teguriks ka toas olev hämar valgus ja taustal käiv telesaade. Kõik need eelnevalt mainitud tegurid on ideaalseteks võimalusteks diivanil uinumiseks. 

Päeva lõpuks on unesurve tugev ning teie bioloogiline kell annab märku, et aeg on magama minna. Juba selle tõttu tundub meie ümbruskond olevat siis hubasem, mugavam ja uinutavam.  

Kui olete enne voodisse minekut diivanil uinaku teinud, on teie unesurve tõenäoliselt palju madalam, kui see oli enne uinakut. Unenõustajad soovitavad jätta päevasesse aega 16 ärkveloleku tundi, sest üle selle võib uinumine osutuda raskeks. 

Kui olete diivanil tukastanud ainult viis minutit, ei pruugi teil voodis uinumisega probleeme tekkida. Küll aga, kui uinak on osutunud tunniajaseks, võivad lood olla teistsugused. 

Samuti võivad uinumist mõjutada unetsüklid. Enamik unetsüklitest kestab 90 minutit. Need algavad kergest unest, lähevad üle sügavale unele ja lõppevad taas kerge unega. Kui ärkamine toimub sügava une ajal, võib voodisse minnes uinumine tunduda lihtsam, kuna enesetunne on siis uimane. Kui ärkamine toimub kerge une faasi ajal, võib voodis uinumine osutuda jällegi raskemaks. 

Tegevused, mida pärast diivanilt tõusmist tehakse, näiteks nagu eredate tulede sisselülitamine või hambapesu, võivad samuti muuta ärkveolevamaks ja raskendada voodis uinumist.

Tihtipeale kogevad inimesed voodis uinumisel ärevust. Muretsetakse piisavate unetundide kättesaamise või järgneva päeva kohustuste pärast. Sellistel juhtudel on voodisse minekut seostatud stressiga, mis on samuti uinumise raskendavaks teguriks. 

Võibolla on voodis raskem uinuda ka kehva unehügieeni tõttu. See hõlmab tegevusi enne magamaminekut ja magamistoa keskkonda. Hea unehügieen ehk tervislikud uneharjumused hõlmavad regulaarset rutiini enne magamaminekut, pimedat ja vaikset magamistuba ning mobiiltelefoni mittekasutamist voodis. 

Voodis uinumist saab muuta lihtsamaks sellega, et keskkond oleks mugav ja uinumist soodustav. Esiteks veenduge, et tuba oleks pime, vaikne ja mugav. Talvel võib see tähendada kütte sisselülitamist 20 minutit enne magamaminekut või suvel vastupidiselt konditsioneeri või ventilaatori kasutamist vältimaks liigset palavust. 

Kui leiate, et televiisor on heaks uinutavaks teguriks, on soovitatav selle asemel lasta endale mängida enne magamaminekut hoopiski lõõgastavat muusikat. 

Tähtis on meeles pidada, et magamamineku rutiinist kinnipidamine võib aidata igapäevaselt uinumise lihtsust.

Lisaks sellele proovige mitte olla enne uinumist telefonis. Telefoniekraani vaatamine enne magamaminekut võib muuta uinumise raskemaks nii sinise valguse mõju kui ka sisuga seotud stressi või ergutava mõju tõttu.