TEISMELISED JA DEPRESSIOON ⟩ Tegemist ei ole pseudoprobleemiga

Ema oma last lohutamas. Foto: Pexels

Käes on sügis ja paljud noored on suundumas tagasi kooli, millega kaasnevad õpetajatel õppeprogrammist lähtuvalt õpilastele kõrged akadeemilised ootused ning tõusma kipub ka sotsiaalne ärevus. Need tundmused võivad noortel tekitada tõuse ja mõõnu juba niigi keerulises eluperioodis. Mõne teismelise jaoks tähendab madalseis rohkemat kui lihtsalt ajutisi negatiivseid emotsioone. Loe, kuidas saada hakkama depressioonis noorukiga! 

Vastavalt Haiguste Kontrolli ja Ennetamise keskuse andmetele on depressioon noorte seas üks kõige sagedamini diagnoositud haigusi. 

Teismeliste depressioon on saanud tõsiseks probleemiks. See mõjutab tugevalt nende mõtlemist ja käitumist ning võib põhjustada emotsionaalseid, funktsionaalseid ja füüsilisi probleeme. Kuigi depressiooni võib esineda igas vanuses, võivad sümptomid teismeliste ja täiskasvanute vahel erineda. 

Märgid ja sümptomid, mis viitavad teismeliste depressioonile, hõlmavad muutust eelkõige tema suhtumises ja käitumises, mis võib põhjustada probleeme koolis, kodus, sotsiaalsetes olukordades või erinevates eluvaldkondades. 

Tihtipeale kurdavad lapsevanemad, et ei oska oma lapse probleemse käitumisega toime tulla. Psühholoogid, psühhiaatrid ja vaimse tervise spetsialistid paluvad lastevanematel olla eriti tähelepanelikud järgnevate muutuste suhtes, mis on nooruki käitumise juures veidrad: 

• Pikaajaliselt süvenenud kurbustunne, mis hõlmab nutuhoogusid ilma nähtava põhjuseta. 
• Frustratsioon või vihatunded isegi väikeste asjade üle. 
• Lootusetuse või tühjuse tunne. 
• Kergesti ärrituv isiksuseomadus. 
• Huvi kadumine tavalistes tegevustes, mis varasemalt on pakkunud palju rõõmu. 
• Tihti esinevad konfliktid pereliikmete ja sõpradega. 
• Madal enesehinnang. 
• Pidev väärtusetuse ja süüdi olemise tunne. 
• Kinnisidee mineviku ebaõnnestumistest võik liigne enesekriitilisus. 
• Liigne emotsionaalsus ja tunnustusvajadus. 
• Raskused mõtlemisel, keskendumisel, otsuste langetamisel ja asjade meenutamisel. 
• Pidev tunne, et elu ja tulevik on sünge ja halb. 
• Sagedased mõtted surmast, suremisest või enesetapust. 

Need järgnevad sümptomid on aga märgid haiguse süvenemisest: 

• Unetus või liiga palju magamine.
• Isu muutused, sealhulgas vähenenud isu ja kaalulangus või vastupidiselt suurenenud isu ja kaalutõus. 
• Alkoholi või narkootikumide tarvitamine. 
• Rahutuse või ärevuse tunnused, sealhulgas rahutu liikumine või võimetus istuda paigal. 
• Aeglustunud mõtlemine, kõne või kehaliigutused. 
• Sagedased kaebused keha- ja peavaludest, mis ühtlasi hõlmavad sagedasi külastusi kooliõe juurde. 
• Sotsiaalne isolatsioon. 
• Halvad õppimistulemused ja sagedased koolist puudumised. 
• Vähene tähelepanu isiklikule hügieenile või välimusele. 
• Vihapuhangud, häiriv või riskantne käitumine. 
• Enesevigastamine.

Ravi 

Ravi sõltub teismelise depressiooni sümptomite tüübist ja raskusastmest. Enamasti võib teismeliste depressiooni korral olla kombinatsioon vestlusteraapiast ja ravimitest olla tõhus. Kui aga teismelisel on raske depressioon või oht enesevigastamiseks, võib sellises olukorras olla vajalik haiglas viibimine või osalemine ambulatoorses raviprogrammis kuni sümptomite paranemiseni. 

Kuigi antidepressandid ravivad enamjaolt depressiooni ja ärevust lastel ja noorukitel tõhusalt, tuleb nende kasutamist siiski hoolikalt jälgida, kuna nen de võtmisel võib esineda tõsiseid kõrvaltoimeid. Antidepressantidel on Toidu- ja Ravimiameti poolt väljastatud musta kirjaga hoiatus, mis hoiatab suurenenud enesetapumõtlemise ja käitumise riski alla 25-aastastel noortel inimestel.