Mida teada noorte sportlaste südame tervisest?

Südameprobleemiga sportlane. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Sport on üle aegade inimeste üks lemmikumaid meelelahutusi, teadmata, milline töö seisneb sportlastel nende saavutuste taga. Samuti seostatakse tihtipeale sportlasi, eriti noori, täiusliku tervisega, mille taga seisab spetsiaalne toitumine, treenerite kindel treeningkava ning füsioteraapia. Spordi tegemine on küll tervislik üldisele füüsilisele tervisele, kuid võistlussport võib vastupidiselt olla suureks koormaks noore inimese südamele, kelle keha on veel välja arenemata. 

Aina enam kajastavad hiljutised uudislood juhtumeid tunnustatud sportlaste äkilisest südameseiskumisest mängude ja treeningute ajal, mis on pannud spetsialiste - alates laste huviringidest kuni professionaalsete klubideni - lähemalt uurima sportlaste südame tervist ja südame seiskumise põhjusi. 

Äkiline südameseiskumine põhjustab verevarustuse ja teadvuse kaotust, mille tagajärjel ei jõua hapnikuga rikastatud veri ajju ja teistesse olulistesse organitesse. Kuigi südameseiskumisel on mitmeid põhjusi, on kõige ohtlikum neist vatsakeste virvendus, mis tekib südame ebakorrapärase elektrilise aktiivsuse tõttu. Ilma kohese sekkumiseta, näiteks elustamine või defibrillaatori (AED) kasutamine, võib südameseiskumine lõppeda äkksurmaga. 

AED on kaasaskantav elektriseade, mis suudab diagnoosida potentsiaalselt eluohtlikke südamerütme, mis põhjustavad südameseiskumist. See annab inimesele välise elektrilöögi, et taastada südame normaalset rütmi. AED-d on mõeldud kasutamiseks kõigile, sest see annab kasutajale salvestatud häälejuhiseid seadme kasutamiseks selle kohta, kas abistanule tuleb anda elektrilöök või mitte. Mõned seadmed annavad šoki automaatselt, kui see tuvastab ohvril surmaga lõppeva südamerütmi. Neid leidub avalikkes kohtades, näiteks nagu lennu- ja rongijaamades, isegi suuremate ja uhkemate spordistaadionite kõrval. 

Millest võivad südameprobleemid alguse saada? 

• Südame struktuuri ebanormaalsustest, mis tulenevad kaasasündinud südamehaigustest, näiteks kardiomüopaatia. See on invaliidistav haigus, mis avaldub raske südamepuudulikkusena. Sagedamini väljendub see keskealiste meeste hulgas, kuid ka lastel ja sportlastest noortel. 
• Südame elektrilistest haigustest, mis võivad viia äkilise ebanormaalse südamerütmi tekkeni. 
• Koronaararterite haigustest, näiteks ateroskleroos ehk arterite lupjumine.
• Teatud retseptiravimite kasutamisest ja kokkupuutest narkootiliste ainetega. 
• Geneetilistest soodumustest, näiteks, kui perel on kellelgi varasemalt esinenud südameprobleeme.

Äkilise südameseiskumise sümptomite äratundmine ja nendele kiire reageerimine võib oluliselt parandada inimese ellujäämise võimalusi. Kui elustamisvõtteid kasutatakse kohe peale südameseiskumist, on sellest ainuüksi kümme protsenti edu äkksurma taastamise korral. Kui aga rakendada sellises olukorras elustamisvõtteid koos AED-ga, suureneb ellujäämise määr 50 protsendini. 

Kuidas käituda südameseiskumise olukorras? 

Kui inimene kukub kokku, ei reageeri, hingamine on raskendatud ja esinevad kohinad ja krambihood, tuleb olukorrale kiirelt reageerida, helistades hädaabi numbrile ning järgida dispetšeri juhiseid. Võimalusel otsige ja kasutage AED-d võimalikult kiiresti, et taastada südame normaalne rütm.

AED-d on efektiivsed ainult siis, kui need on kättesaadavad, töökorras ja neid osatakse õigesti kasutada. Mitmesugused organisatsioonid Eestis, nagu ka välismaal, varustavad koole, ühiskondlikke ruume ja noortespordiliigasid AED-dega, sealhulgas pakkudes vahendite komplekte ja koolitusi. 

Teadvustades äkilist südameseiskumist ja tagades laialdase juurdepääsu AED-dele, saame paremini kaitsta sportlaste südameid ja füüsilise tegevuste üldist ohutust kõigil tasanditel.