NÄDALA KOKKUVÕTE ⟩ Kuidas end gripihooajal haiguste eest kaitsta?
22. september 2023, 20:36
Algamas on gripihooaeg ning selle nädala kokkuvõte keskendub just tervise tugevdamise soovitustele.
Oktoobrist kuni mai alguseni on päike Eestis nii nõrk, et D-vitamiini selle toimel nahas ei toodeta, seetõttu on vaja lisandit võtta kõikidel kuudel, mille nimes on r-täht. 1000–1200 IU päevane tarvitamine ei aita vitamiini taset organismis tõsta, vaid pigem hoiab näitu stabiilsena. D-vitamiini ei tasu tarvitada samaaegselt kofeiini sisaldavate jookidega, sest viimased ei lase vitamiinil organismis imenduda. Viirushaigustele vastupanu osutamisel mängivad suurimat rolli tervislikud eluviisid ehk mitmekülgne ja piisav toitumine, piisavalt puhkamine/magamine, regulaarne ning järjepidev õues viibimine, mõõdukas füüsiline koormus, tervist kahjustavate tegevuste vältimine või vähendamine (suitsetamine, alkoholiga liialdamine).
Mõni aeg tagasi avastasid Põhja-Carolina Meditsiinikooli ühe omapärase juhtumi. Viieaastane poiss viibis haiglaravil ajus esineva ohtliku verehüübe tõttu ning tema vereringes oli äärmiselt madal trombotsüütide arv. Veidi enne lapse haiglaravil viibimist oli tal diagnoositud adenoviirusnakkus, mis tavaliselt põhjustab kergeid hingamisteede või seedetrakti haigusi. Tema arstid oskasid luua seoseid, sest ka varasemalt on riigis esinenud sarnane PF4 häire sarnane juhtum – väga harudlane tüsistus, mida põhjustavad teatud Covid-19 vaktsiinid, mille manustamisena on kasutatud steriliseeritud adenoviirust.
Uute uuringute kohaselt võivad teatud tüüpi tavalised külmetusviirused põhjustada haruldast ja eluohtlikku vere hüübimishäiret. Seda tõestavad Ameerika Ühendriigis ja Kanadas toimunud juhtumid, mis on lõppenud surmaga. Seda adenoviirusega seotud häiret tunnistatakse nüüd ühte neljast trombotsüütidevastasest PF4 häirest. Nagu ka teised trombotsüütidevastased PF4 häired, on ka see seisund haruldane, kuigi selle täpne esinemissagedus on endiselt teadmata.
Gripitüved muteeruvad igal hooajal ja oluline on vaktsineerida end enne iga uue viiruseperioodi algust, mis Eestis algab tavaliselt oktoobris. Vaktsineerimiseks piisab ühest süstist. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu saab vaktsineerida kõiki inimesi alates kuuekuistest lastest.
Oktoobri keskpaigas jõuavad Eestisse ka Tervisekassa soetatud 113 000 doosi tasuta gripivaktsiini, neid pakutakse riskrühmadele, kelleks on:
- 6 kuu kuni 7-aastased (k.a.) lapsed
- terviseseisundi tõttu kõrgenenud riskiga 8–19 aastased (k.a.) lapsed ja noorukid
- lapseootel naised
- 60-aastased ja vanemad inimesed
- üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed.
Külm ilm iseenesest kedagi haigeks ei tee, kuid niiskel ja külmal perioodil levib viiruseid rohkem kui soojal ja kuival ajal, mistõttu on tugev immuunsüsteem veelgi olulisem. Samas oleme ju kõik kuulnud, et laste jalad ei tohi märjaks saada või lapsed ei tohi külmetada. See on tõsi, aga ei tähenda, et lapsi ei tohiks karastada – lühikest aega jahedas viibimine ergutab ka lapse immuunsüsteemi. Lapse karastamisel tuleb aga olla ettevaatlik, sest laps ei pruugi osata ise hinnata, kust läheb piir ja millal on temperatuur tema jaoks liiga külm. Seega soovitan karastamist vaid suurematele lastele, kes ka ise enda enesetunnet jälgida suudavad.
Immuunsüsteemi tõhusaks toimimiseks on seda vaja toetada vitamiinidega. Immuunsüsteemi jaoks on eriti olulised C- ja D-vitamiinid, samuti mineraalid. C-vitamiini saame näiteks puuviljadest (eriti head on tsitruselised!), marjadest (mustsõstrad, astelpajud, kibuvitsamarjad), lehtkapsast, paprikast ja teistest värsketest köögiviljadest. D-vitamiini sisaldavad munakollased, kalamaksaõli, erinevad kalad ning piimatooted.