Vererõhu alandamiseks on ootamatu võimalus

PM Tervis
Copy
Tunne, justkui süda tuksuks kõrvades, võib olla märk kõrgest vererõhust.
Tunne, justkui süda tuksuks kõrvades, võib olla märk kõrgest vererõhust. Foto: Shutterstock

Bakterid võivad aidata vererõhku alandada, näitasid Toledo ülikooli teadlased uues teadustöös.

Uuring, mis avaldati ajakirjas Pharmacological Research, on murralnguline, ütles dr Bina Joe, hüpertensiooniuurija ja artikli peamine autor.

«Esitame alati küsimuse, kas saame oma tervise parandamiseks ära kasutada mikrobioomi. Seni oleme lihtsalt öelnud, et muutused mikrobioomis mängivad kõrgenenud vererõhu korral rolli. Need on olulised leiud, kuid neil ei ole alati kohest rakendust,» selgitas ta Medical Xpressis.

Uuringus näidati, et geneetiliselt «võimendatud» soolebaktereid saab kasutada vererõhu alandamiseks. «See on tõestus, et bakterite abil saab valmistada tooteid, mis parandavad mõõdetavalt tervist.»

Samale järeldusele on hiljaaegu jõudnud ka Hongkongi ülikool teadlased, kelle teadustöös aitasid probiootkumid kontrollida hiirte vererõhku. Loe selle kohta Postimehes ilmunud lugu siit.

Dr Joe on üheks teerajajaks soolestikus elavate bakterite ja vererõhu regulatsiooni vahelise seose uurimisel.

Viimases uuringus testisid Joe ja ta meeskond kasulikku soolestikubakterit Lactobacillus paracasei, mida oli muudetud viisil, et see aitaks toota valku ACE2 laborirottidel, kellel oli eelsoodumus hüpertensioonile ja kes ei suutnud loomulikul viisil ACE2-d toota.

ACE2 on viimastel aastatel äratanud märkimisväärset huvi selle rolli tõttu Covid-19 põhjustava viiruse võtmeretseptorina.

Kuid see valk reguleerib negatiivselt ka reniin-angiotensiini süsteemi, mis toodab angiotensiin II, hormooni, mis tõstab vererõhku mitmel viisil, sealhulgas veresoonte ahenemise kaudu.

Söötes rottidele probiootikumina konstrueeritud Lactobacillus paracasei bakterit, suutsid teadlased viia nende soolestikku inimese ACE2, mis vähendas soolestikus angiotensiin II taset ja alandas omakorda vererõhku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles