/nginx/o/2023/05/19/15333844t1hd6bf.jpg)
Õhupuudusel ja hingeldamisel võivad olla väga erinevad algpõhjused — alati ei pruugi olla tegu koroonaga. Ohutu on tavaliselt füüsilise aktiivsuse tõusuga seotud tegevustest johtuv ajutine õhupuudus. Kurja juur võib peituda aga ka haigustes, nagu kopsupõletik, astma või isegi südamerike. Vaatame, kuidas teha vahet ohutul ja ohtlikul.
Kui õhupuudus muutub progresseeruvalt hullemaks, peaksid pöörduma arsti poole, paneb südamele ajakiri Health. Eriti kui sellega kaasneb valu rinnus. Heidame valgust põhjustele, mis võivad tekitada hingamisprobleeme.
Õhupuudus on astma peamisi sümptomeid ühes vilistava hingamise, köhimise ja rinnus esineva pitsitustundega. Astmat põhjustab hingamisteede kitsenemine. Allergilist astmat kutsuvad esile keskkonnatingimused, nagu sigaretisuits, õietolm, loomade kõõm, hallitus ja isegi ilmastikutingimused. Seda tüüpi astmat ravivad üsna tõhusalt ravimid.
Mitteallergiline astma on salapärasem ja seda ravida on keerulisem – see tekib tihti keskealistel, ülekaalulistel naistel ega taandu enam ka kaalu langedes.
Seda iseloomustab kopsumahu järkjärguline vähenemine, mis väljendub hingamisraskustena. Selle kaks tüüpi on krooniline bronhiit ja emfüseem. Sümptomid sarnanevad astmaga: lisaks õhupuudusele on hingamine vilisev ja rinnus pitsitab. Köhides võib aga erituda lima. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse puhul on õhupuudus aga üsna valdav ja võib painata isegi istudes. Eriti hästi tuleb see esile treenides. Suitsetamine on haiguse suurim riskifaktor. Haigusele pole ravi, aga seisundit võib muuta talutavamaks kas ravimite, hapnikuteraapia, operatsiooni või erandkorras kopsusiirdamisega.
Kopsuemboolia tekib siis, kui mõnes teises kehaosas tekkinud vereklomp, tavaliselt on see tulnud jalgadest, satub kopsudesse ja põhjustab äkilist valu rinnus ja mõnikord ka verist köha. See võib lõppeda surmaga ja sestap vajab kohest ravi. Suuremas kopsuemboolia ohus on suitsetajad, ülekaalulised inimesed, hiljuti kehavigastusi saanud, vähki põdevad ja ka teatud ravimite tarvitajad. Selle tekkimise ohtu tõstab ka rasestumisvastaste tablettide tarvitamine.
Parim viis kopsuembooliat vältida on olla regulaarselt füüsiliselt aktiivne, tarbida piisavalt vedelikku või kanda rõhusokke. Haigust ravitakse tavaliselt verevedeldajate või operatsiooniga.
See on lõhnatu, maitsetu, nähtamatu gaas, mis võib kodudes olla kasutusel kaminates, ahjudes, grillides. Gaasi sisse hingates asendab see punastes verelibledes hapnikumolekulide koha, põhjustades ajukahjustust või isegi surma. Mürgituse tõenäosust saab vähendada, installeerides koju süsinikmonooksiidi detektori.
Tõsised allergilised reaktsioonid võivad samuti põhjustada õhupuudust. Kõri paistetab kinni ja õhu jõudmine hingamiselundkonda muutub raskemaks. See võib juhtuda näiteks maapähklite söömise või mesilase nõelamise tagajärjel. Nii tugeva allergilise reaktsiooni korral tuleks kutsuda kiirabi.
Viirusliku kopsupõletiku puhul on õhupuudus tavaline, enesetunne sarnaneb gripi põdemisega ja seisund paraneb mõne nädalaga. Bakteriaalsed kopsupõletikud on tõsisemat laadi ja tihti ülikõrge palavikuga.
Kopsupõletik põhjustab hingamisteede paistetust ja kopsude õhukotid täituvad limaga, mis põhjustabki õhupuudust ja väsimust.
Madal vererõhk võib põhjustada õhupuudust, pearinglust ja minestust. Väga madala vererõhu ajutised põhjused võivad olla vedelikupuudus, viirused, rasedus ja teatud haigusseisundid. Selle vastu on kõige tõhusamad tervislikud eluviisid, eriti oluline on suitsetamisest loobuda, alkoholiga piiri pidada ja piisavalt vedelikku tarbida. Söö ka mõõdukalt soola!
Süda ja kopsud on tihedalt seotud. Kõik, mis vähendab südame võimekust pumbata verd, langetab ka kopsude suutlikkust hingata. Nii laienenud südame kui infarktiga kaasneb õhupuudus.
Kõik raskemad kopsuhaigused põhjustavad õhupuudust. Eriti kopsuvähk, mis blokeerib hingamisteid.
Nii tuberkuloos, pulmonaarne hüpertensioon ehk kõrge vererõhk, mis mõjutab kopse, kui kopsude armistumisega seotud kopsufibroos põhjustavad õhupuudust.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)