TÕESTATUD ⟩ Nende söömine rikastab meie mikrobioomi
/nginx/o/2023/06/09/15378921t1h460e.jpg)
19. jaanuar 2024, 20:00
Bakterite mitmekesisus soolestikus on tervisele väga vajalik. Inimese mikrobioom on uuringutes silmapaistvalt esile tõstetud, kuna sel on leitud seoseid vähi, mälu, diabeedi ja hulgiskleroosiga. Nüüd on teadlased tõestanud, et puu- ja köögiviljade tarbimine aitab kaasa meie soolestiku mikrobioomi bakteriaalsele mitmekesisusele.
Lapse sündides kandub ema mikrobioom lapsele edasi, mida turgutab rinnaga toitmine. Tekib küsimus, kuidas on lood soolebakteritega, mis mõjutavad oluliselt meie tervist? Austria Grazi tehnikaülikooli teadlaste uus uuring kinnitab esimest korda, et üks allikas on puu- ja köögiviljad.
«Tõendus, et puu- ja köögiviljadest pärit mikroorganismid võivad asustada inimese soolestikku, on nüüd esimest korda paika pandud,» ütleb uuringu juht ja vastutav autor Wisnu Adi Wicaksono.
Mikrobioom on kõikide mikroorganismide – nii heade kui ka halbade – kogum, mis asustavad kogu makroorganismi või osa sellest, näiteks meid, loomi ja taimi. Käesolevas uuringus alustasid teadlased 156 puu- ja köögivilja mikrobioomiandmete loomisega. Seejärel võrdlesid nad kahe grupi inimeste soolefloora uuringu andmeid, kus ühes uuriti imikute mikrobioome ja teises täiskasvanute omi. Mõlemad uuringud kogusid ka teavet osalejate toidutarbimise kohta.
Mõlemad inimuuringud andsid metagenoomi andmeid umbes 2500 väljaheiteproovist. Sellise ulatusliku andmekogumiga tõestavad nad puu- ja köögiviljade mikrofloora olemasolu inimese soolestikus. Puu- ja köögiviljadega seotud bakterid annavad juurde keskmiselt 2,2 protsenti üldisest bakteriaalsest mitmekesisusest.
Lisaks puu- ja köögiviljade kui loodusliku mikrobioota allika tähtsuse esiletõstmisele rõhutavad teadlased, et nende tulemused kinnitavad ka heade põllumajandustavade tähtsust.
«Taimedega seotud bakterite tarbimine puu- ja köögiviljade söömise kaudu on üks peamisi seoseid inimese ja keskkonna mikrobioomi vahel,» ütlevad teadlased. «Seega kõik tegurid, mis mõjutavad põllumajandustavasid, aretust ja saagikoristuse järgset töötlemist, võivad otseselt või kaudselt mõjutada soolestiku mikrobioota ainete koostist.»
Teadlased töötavad juba rahvusvahelise uuringu kallal, kus inimesed söövad teatud aja tagant samu sööke, mille järel analüüsitakse nende väljaheidet. Uuringu leiud võimaldavad individuaalse dieedi paikapanemist, et rahuldada inimese konkreetseid vajadusi.
«Igal puu- ja köögiviljal on ainulaadne mikrobioom,» kommenteerib uuringu teine vastutav autor Gabriele Berg. «Võib-olla saab millalgi selle põhjal kokku panna isikupärastatud toitumise.»