TAUST ⟩ Unest, kellakeeramisest ja öötööst: kuidas une arvelt elamine võib elu mõjutada?

Pühapäeval kell neli tuleb osutid tund aega tagasi keerata. Foto: Artur Kuus

Ööl vastu homset läheme üle talveajale ehk kella tuleb tund aega tagasi keerata ning nagu ikka, kohaneb mõni sellega paremini, mõni halvemini. Ent hulk inimesi käib vahetustega tööl, nii et nende uneaeg varieerub ka muul ajal kui vaid kellakeeramise ajal. Kuidas kõige sellega valutumalt toime tulla?

Eelmise aasta oktoobris Norstati läbi viidud tervisekäitumisuuringust selgub, et enamik eestlastest (71 protsenti) magab igal ööl vähem kui kaheksa tundi. Kolmveerand vastajaist lisas, et neil on vähemalt paaril korral nädalas raskusi magama jäämisega. Ilma uneta paraku ei saa ja lisaks on teadlased leidnud, et vähene uni on igal juhul ohtlik nii inimesele endale kui ka teistele. Järjepidevalt erineval ajal magamaminek ja ärkamine võivad viia keha füsioloogilised protsessid sünkroonist välja ja suurendada varajase surma ohtu. Seevastu on aga leitud, et kosutav uni annab hoopis eluaastaid juurde.

Uni on oluline igas vanuses. Näiteks leidsid Marylandi ülikooli meditsiinikooli teadlased, et ebapiisav uni lapseeas on seotud kognitiivsete raskuste tekkega hilisemas eas. See puudutab ka mälu ja probleemide lahendamist. Ebapiisav uni oli seotud ka vaimse tervise probleemidega (depressioon ja ärevus) ning impulsiivse käitumisega.