Kui ohtlik on unetus ja mida see teeb meie kehaga?

Unetusega võitlev noor naisterahvas. Foto: Shutterstock

Insomnia ehk unetus on kõige levinum unehäire. Viimasel ajal on täheldatud unehäirete sagedasemat esinemist, mis segavad igapäevaelu, vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada lisaks terviseprobleemidele  tõsiseid töö- ja liiklusõnnetusi. 

Emeriitprofessor Leon Lacki sõnul on ta kohanud patsiente, kes on mures, et nende unetuse sümptomid suurendavad dementsuse riski. Tavaliselt on tegu 70ndates patsientidega, kes ärkavad öö jooksul vähemalt kaks või kolm korda üles, mida nad peavad unetuseks. 

Lühikesed ärkamised tekivad kerge une perioodilistest faasidest, mis esinevad nelja või viie 90-minutilise sügava unetsükli vahel. Alati ei olda 90-minutilistest tsüklitest teadlik ning seetõttu võidaksegi arvata, et sellised ärkamised on haiguse tunnus. Tegelikult on need täiesti normaalsed ja seda kogetakse rohkem siis, kui inimesed vananevad, mil uni muutub loomulikult kergemaks ja lühemaks – ilma halva mõjuta.

Kas unetus võib põhjustada dementsust? 

Tavaliselt mõõdetakse seda küsitlustega, mis leiavad statistiliselt olulisi seoseid uneprobleemide ja sellele järgneva dementsuse vahel. 

Enamikul uuringutes osalejatel palutakse märkida, kui kaua nad tavaliselt magavad. Need, kes magavad vähem kui kuus tundi öösel, näitavad väikest, kuid statistiliselt kõrgendatud riski dementsuse tekkeks.

Need uuringud ei ütle, kas inimestel on diagnoositud kliiniline unetus. Selle asemel tuginetakse osalejate vastustele, kes arvavad, kui kaua nad öösel on maganud, mis võib anda uuringule ebatäpse tulemuse. 

Sellised uuringud võiks hõlmata ka paljusid unetuse diagnoosita inimesi, kellel on hilisõhtul lihtsalt kombeks arvutimänge mängida või sotsiaalmeediat kasutada. 

Teisisõnu, me ei tea, milline osa neist lühikestest magajatest hindab oma uneprobleeme üle või piirab ise enda und. Nii ei olegi täpselt teada, kes kogeb unetust ja kes mitte. 

Mida näitab statistika? 

Teine probleem on statistika tähenduse tõlgendamine. See tähendab, et tulemused ei ole alati tõenäoliselt tingitud puhtast juhusest. Kui üks uuring näitab unetusega seotud füüsilise terviseprobleemi 20 protsenti suuremat riski, kui mures peaksime tegelikult olema? See üksik leid ei tähenda tingimata, et seda tasub meie igapäevaelus arvesse võtta.

Uuringud, mis käsitlevad unetuse terviseriske, on samuti tavaliselt vastuolulised. Näiteks, kuigi mõni uuring on leidnud, et unetusega kaasneb dementsuse riski kerge suurenemine, ei leidnud Ühendkuningriigis tehtud ulatuslik uuring seost une hulga või unehäirete ja dementsuse riski vahel.

Rasvumine, diabeet, kõrge vererõhk 

Dementsust on kasutatud ühe näitena selle kohta, kuidas tekivad unetusest tulenevad võimalikud riskid füüsilisele tervisele. Suurem probleem seisneb hoopis suurenenud rasvumises, diabeedis ja kõrges vererõhus. Kõiki neid on seostatud lühema unega, kuid uurijad arutlevad, kas need seosed on reaalsed ja seotud unetusega.

Vaadeldud on uneprobleemide mõju eeldatavale elueale ning ei ole leitud ühtegi tõendit, et unesümptomid üksi meie eluiga lühendaksid. Ainult siis, kui kaasatakse päevased sümptomid, nagu väsimus, mäluprobleemid ja stress, suureneb varakult suremise oht. Siiski on raske teada, kas seda liigset suremust saab seletada diagnoosimata südame-, neeru-, maksa- või ajuhaigusega, mis põhjustab just neid päevaseid sümptomeid.

Vaimne tervis 

Siiski on kindlamaid tõendeid suurenenud vaimse tervise probleemide, eriti depressiooni kohta, mida on seostatud unetusega.

Väsimuse, stressi, kognitiivsete vaevuste ja ärrituvuse tüüpilised päevased vaevused langetavad elukvaliteeti. Elu muutub rohkem väljakutseks ja vähem nauditavaks. Aja jooksul võib see mõnel inimesel vallandada lootusetuse ja depressiooni. Sellest piisab, et otsida abi une ja elukvaliteedi parandamiseks.

Nende probleemidega inimesed peaksid abi otsima tervishoiutöötajalt. Hea uudis on see, et on olemas efektiivne pikaajaline mittemedikamentoosne ravi, millel puuduvad kõrvalnähud – kognitiivne käitumisteraapia (KKT) unetuse korral. Veelgi parem, edukas KKT vähendab ka depressiooni ja muid vaimse stressi sümptomeid.

Millest pole abi, on tarbetu hirm, mis vallandub raportitest, mis viitavad unetuse tõsistele füüsiliste terviseohtudele. See hirm pigem suurendab unetust, kui leevendab seda.