Kuidas hoida immuunsust: Eestis peab arvesse võtma võimaliku immuunsuse alandajana HI-viirust

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Immuunsüsteemist räägitakse sagedamini sügistalvise viiruste perioodi saabudes. Vajakajäämised, mis pärsivad selle head toimimist, võivad inimestel erineda. Arst räägib, mis aitab koostada tegevusplaani vastupanuvõimelise immuunsuse hoidmiseks.

Doktor Ingrid Lesdorf, meditsiinikliiniku Happy Aging arst ütleb, et hästi toimiv immuunsüsteem teab, keda ja mida ning mis hetkel tagasi tõrjuda, suutes eristada seda, mis on meile omane ja hea. «Ehk teisisõnu saab immuunsüsteem aru, et nüüd on tegu viirusega, mille vastu on vaja käivitada keha kaitsemehhanismid, jättes puutumata näiteks meie enda aju või maksarakud,» selgitab doktor.

Immuunsüsteemiga seotud haiguste puhul võivad probleemid olla kahte laadi. Kaitsesüsteemid on kas sihikule võtnud meie enda koed või on keha immuunsüsteem puudulik ja ülemäära vastuvõtlik erinevatele keskkonnamõjudele ja haigustekitajatele.

Kindlasti rõhutan üle, et erinevad mikrotoitained toetavad meie keha, kuid see keha peab eelnevalt kindlalt seisma ülaltoodud neljal sambal – uni, liikumine, toit ja vaimne tasakaal.

Doktor Lesdorfi sõnul peab viimasest rääkides Eestis kindlasti arvesse võtma võimaliku immuunsuse alandajana HI-viirust. «Seetõttu on äärmiselt oluline rõhutada kaitstud vahekorra tähtsust ka siis, kui kasutusel on kindel rasestumisvastane vahend. Loomulikult on väga hea, kui on usaldus ja sümpaatia uue partneri vastu, aga kas samasugune usaldus on tema eelmise või üle-eelmise partneri üheöösuhte vastu?»

Keha vajab puhkust

Kui tulla rohkem igapäevasele tasandile, ohustavad külmetushaigused sageli pinges ja stressis inimesi. «Me keegi ei taha haiged olla, kuid on inimesi, kes ei luba endal haiged olla või vaatavad kalendrist järele, mitu päeva on kõige rohkem võimalik tõbisena veeta. Siin saab loomulikult inimest veidi toetada ja turgutada, aga sellises režiimis ei saa keha taastuda. Sellistel puhkudel pole haruldane, et lihtne külmetushaigus venib paari nädala pikkuseks ja päädib ka tüsistuse – kõrva või neelupõletikuga, mis vajab antibiootikumravi,» selgitab dr Lesdorf, rõhutades taastumiseks piisava aja võtmise olulisust, enne kui naasta tavapärase elurütmi juurde.

Süsteem iseenesest on lihtne ja lollikindel. Esialgu ütleb keha vaikselt, et on vaja puhata. Seejärel keerab volüümi peale, kuni ignoreerida seda enam ei õnnestu. «Hästi läheb sellisel juhul, kui räägime ainult külmetushaigustest, aga sellise seisundi pikemaajalisem jätkumine võib anda tõsisemaid tagajärgi. Ma panen inimestele alati südamele, et nad analüüsiksid oma tegevused läbi ja vaataksid, kas nad saavad kõiki soovitud plaane endale lubada. Siin toon tavaliselt laenu võtmise näite – kui me sunni ja stressihormoonide toel midagi teeme, siis piltlikult öeldes võtame teiste keha süsteemide arvelt laenu. Seni pole ma veel kedagi kohanud, mina ise sealhulgas, kes poleks pidanud lõivu varem või hiljem tagasi maksma. Igal juhul soovitan kehaga pigem samas paadis olla. Stressihormoonide toel jõuab kindlasti kaugele, aga sellel on kallis hind,» kõneleb doktor.

Immuunsuse neli sammast

Inimene saab enda tervise jaoks paika seada väga elementaarsed rutiinid, mis aga alati pole kergesti elluviidavad. «Piisav ja taastav uni, liikumine, tervislik toit ja sisemine tasakaal,» loetleb doktor Lesdorf tegevusi, mida patsientidele alatasa meelde tuletab, kuid mille täitmine tänapäevases kiires tempos sageli ei õnnestu.

«Une ajal, eriti sügavas unes, saab meie füüsiline keha taastuda, kuid kindlasti peab arvestama sellega, et kui oleme terve päeva olnud võitlusvalmis, siis ööunest üksinda võib väheks jääda. Meie jookse-või-põgene (fight-or-flight) süsteem ei ole mõeldud töötama 10–14 tundi ööpäevas,» tõdeb arst. Ta lisab, et kui meil on vaja kord päevas piltlikult lõvi eest ära joosta ehk stressiolukorras olla, saab keha sellega veel hakkama.

«Kui teeme seda 10 tundi päevas, siis enam mitte, ja sel juhul ei piisa, kui keha ööseks pikali panna – stressitase ei pruugi sellest taastumiseks piisavalt alaneda. Pikemas perspektiivis võib abi olla oma unekvaliteedi ja unefaaside jälgimisest, mille jaoks on tänapäeval juba lugematu hulk nutiseadmeid. Jälgimine üksi loomulikult ei aita, aga nähes, mis unekvaliteeti mõjutab, saab vastavad muudatused ellu viia.»

Und peab vajama

Liikumise osas kirjeldab doktor Lesdorf järgmist tendentsi. «Selleks et meie keha vajaks und, peaks ta seda vajama – paradoksaalselt lihtne ja samas oluline viide sellele, kuidas keha on hea kasutada ja väsitada. Kindlasti on kõigil meeles näiteks pikk füüsiliselt raske tööpäev või matkapäev või muu kehaliselt koormav periood ja sellele järgnenud uni, võrrelduna näiteks 10-tunnise istumisega arvutis. Rampväsinud võib olla mõlema päeva lõpuks, aga füüsilise keha olukord on vägagi erinev.»

Mõõdukas treening stimuleerib samuti immuunsüsteemi efektiivset tööd. Regulaarne treening kallutab immuunsüsteemi enam põletikuvastaste mehhanismide poole ja aitab seeläbi ennetada või soodsalt mõjutada näiteks teise tüübi diabeeti, südameveresoonkonnahaigusi ja dementsust – haigusi, milles kõigis on põletikulistel protsessidel suur osakaal. «Seega võib julgelt väita, et liikumine on tõepoolest terviseks,» soovitab arst.

Samuti mõjutab meie toidulaud keha kaitsemehhanismide võimekust. «Toidu puhul vaatame immuunsusega seotult mitmeid aspekte, aga kaks tähtsamat on toiteväärtus ja toidu kogus. Mõõdukas kaloraaži piiramine, tagades samas täisväärtusliku toidulaua, alandab keha põletikutaset. Hea näide on siin okinawalased, kelle päevane kaloraaž on olnud kultuuriliselt madalam, samas säilitades vajalike toitainete määra. Taoline loomupärane režiim tagas neile mandril elavate rahvuskaaslastega võrreldes pikema eluea ja tervemini elatud aastad.»

Personaalmeditsiini võimalused

Professor Zilmer oma raamatus «Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded» rõhutab, et kuigi põhimõtteliselt ei peaks terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene vajama täiendavaid vitamiinipreparaate, jääb nüüdisaja tingimustes see ideaalreegliks, kuhu enamik inimesi ei sobitu.

Nüüdisajal on tohutult faktoreid, mis eelmainitu tingivad – toiduvalmistamise tehnoloogiad, ülitöödeldud toidud (UPC – ultra-processed foods), pestitsiidid, vaimne stress, lünklik toitumine ja palju muud.

Personaalmeditsiinis on võimalik kaardistada organismi nii-öelda «nõrgad kohad». Selleks saab appi võtta geenitestid, mille alusel määrata, kas inimesel on suurenenud teatud mikrotoitainete vajadus või kas üks või teine organismi baassüsteem on enam toetust vajav. «Näiteks detoksifikatsioon (kehast «mürkide» väljaviimine), organismi põletikule kalduvus, metülatsiooni efektiivsus, kalduvus suhkru ainevahetuse häirumisele või muude baasprotsesside kõrvalekalded. Antud info põhjal saame vaadata, kas mainitud riskid on realiseerunud – ehk kui inimesel on geneetiliselt tõusnud kroonilise põletiku ja oksüdatiivse stressi risk, on vahendid, et mõlemaid mõõta. Kui selgub, et põletikufoon on madal, aga oksüdatiivne stress tõusnud, siis teame, kuhu tähelepanu ja pingutused suunata. Kui selliste suunatud vahendite abil vähendame kehal olevat koormust, anname immuunsüsteemile võimaluse pühenduda enam keha kaitsmisele, mitte teiste tulekahjude kustutamisele,» kõneleb doktor personaalmeditsiini võimalustest, mis on jõudnud ka Eestisse.

«See tähendab, et suures pildis on võimalik inimest suunata ja toetada sellise eluviisi sisseviimisel, mis maandab tema riskid ja hoiab optimaalses tasakaalus,» ütleb meditsiinikliiniku Happy Aging arst.

Selleks et saaks inimest parimal viisil toetada, on vaja talle individuaalselt läheneda. «Et siin on palju nüansse, millega arvestada, ei soovitaks ma toidulisandeid võtta ilma selge arusaamata, mida ja miks ma võtan, ning kas see on mulle ka ohutu. Koostöös arstiga on võimalik läbi anamneesi ja täppisdiagnostika määratleda see, mis täpselt inimese personaalsest «perioodilisuse tabelist» on puudu ning mil viisil on seda optimaalne täita,» lisab arst. Laboridiagnostika ja kõrgkvaliteetsed toidulisandid on siin märksõnad, milles järeleandmisi ei tohiks teha.

Üldine ülevaade vitamiinidest ja toidulisanditest on järgmine:

Vitamiin C toetab immuunsust tänu sellele, et on antioksüdant. Aitab regenereerida glutatiooni (antioksüdant), aktiveerib organismi kaitsesüsteeme. Lisaks on vitamiin C vajalik kollageeni tootmiseks, mis on oluline struktuurvalk tagamaks terve naha ja limaskestade barjääri, mis on täiendav kaitse infektsioonide eest. Üldine ennetus 500 mg päevas jagatuna kaheks annuseks; suurenenud vajadus kuni 1000 mg, külmetuste ajal kuni 2 grammi; pigem tarbida koos toiduga ja annused jaotada mitme korra vahel päevas.

Vitamiin D – toetab immuunsüsteemi tööd, on antimikroobsete omadustega, kaitseb eriti hingamisteede immuunsust, vähendab autoimmuunhaiguste riski. Päevane soovituslik annus 1000–2000 IU, seerumi tasemest sõltuvalt kuni 4000 IU päevas; soovituslik võtta koos toiduga imendumise parandamiseks.

Tsink – toetab immuunrakkude arengut ja tööd, on antioksüdant, reguleerib põletikulisi protsesse, tagab limaskestade kaitse, osaleb kollageeni sünteesis. Päevane annus 5–15 mg söögikordade vahel, tagamaks parimat imendumist; mitte võtta koos teiste toidulisanditega (häirib näiteks kaltsiumi, raua ja magneesiumi imendumist).

Probiootikumid – soolebakterite tasakaalu hoidmiseks.

Seleen on selenoproteiinide tähtis osa, mis omavad antioksüdantseid ja põletikuvastaseid toimeid. Soovituslik täiskasvanu päevane annus on 50–100 mcg, sõltuvalt preparaadist võib võtta koos või ilma toiduta. Seleeni heaks allikaks toidus on parapähklid (1–2 pähklit päevas). Soovituslik on enne lisamanustamist seleeni taset testida.

Vanusest sõltuvalt koensüüm Q10 – antioksüdant, mis osaleb rakkudes energia tootmises, on tugev antioksüdant ja põletikuvastaste omadustega. Selle tase kehas hakkab langema 25.–30. eluaastast alates. Päevane annus 60–100 mg.

Võib tekkida küsimus, kas vajame kõike ja igal hetkel – meie kliimas ja toidulaua juures – suvel kindlasti vähem, talvel ja pingelistel perioodidel, sealhulgal haiguse korral on täiendamine aga igati näidustatud.

«Kindlasti rõhutan üle, et erinevad mikrotoitained toetavad meie keha, kuid see keha peab eelnevalt kindlalt seisma ülaltoodud neljal sambal – uni, liikumine, toit ja vaimne tasakaal. Pikas perspektiivis me ei suuda kompenseerida pikaaegsest magamatusest või ühekülgsest toitumisest tekkinud kahju ühegi toidulisandiga. Seega tasub olla valmis immuunsuse parandamiseks tegelema ka oma elustiiliga.»