Mis juhtub, kui olla 24 tundi söömata?

Paastumine. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

24 tunni vältel söömata olemine on üks vahelduva paastumise (intermittent fasting) vorme, mis näeb ette, et teatud aja – tavaliselt kuni 16 tunni vältel inimene ei söö midagi, vahendab Healthline. Kuna üldjuhul ei eelda see lähenemine kalorite lugemist, peavad mõned inimesed seda kindlasti mugavaks kaalulangetuse viisiks. Küll aga võib algaja paastuja tunda end neil päevil ühtaegu näljase kui ka tigedana. On veel teisigi tervisemõjusid, mis võivad sellega kaasneda või mille puhul pole paast tark mõte. 

Tõtt-öelda ei pruugi keha 24 tunni jooksul mõistagi, et oled pannud ta paastuma. Nimelt esimese kaheksa tunni jooksul jätkatakse organismis viimati söödud toidu seedimist. Keha kasutab sealt saadud glükoosi, millest saab energia, ning jätkab kõiki oma funktsioone nii, nagu ootaks varsti ees uus toidukord. Kui oled olnud kaheksa tundi söömata, hakkab keha kasutama olemasolevaid rasvu, et neist energiat toota. Selle tegevusega ta ka jätkab, kuni uuesti sööd. Paast, mis kestab üle 24 tunni, võib viia keha ka olemasolevate valkude kallale, et neistki energiat töödelda.

Selleks et vahelduva paastumise täielikust mõjust aru saada, on vaja rohkem uurimist, kui seni on tehtud. Siiski on seni kindlaks tehtud ka teatud häid tervisemõjusid, mis leiavad aset juhul, kui paast ei muutu regulaarseks nälgimiseks.