Murrame müüdi: kõik süsivesikud on suhkrud ja neid peab kartma

Mesi Foto: Shutterstock

Suhkur on käibemõiste, mida tihtipeale kasutatakse nii sahharoosi (nn lauasuhkur) kui ka teiste lihtsüsivesikute (nt glükoos, fruktoos, laktoos jne) kohta. Tegelikkuses aga on suhkrud vaid üks osa süsivesikutest lisaks tärklisele ja kiudainetele. Süsivesikuid saamegi toidust peamiselt tärklisena või suhkruna, vähem kiudainetena ja suhkrualkoholidena.

Süsivesikutel on meie organismis palju rolle. Süsivesikud on organismi peamine energiaallikas. Enamik meie keharakke, eriti ajus, vajavad tõhusaks ja tulemuslikuks toimimiseks pidevat glükoosiga varustamist. Kui toiduga saadav süsivesikute kogus on pikemat aega ebapiisav, sünteesib organism ise mõnda aega kehavalkudest glükoosi. Selle tulemusel võib oluliselt väheneda organismi kaitsevõime keskkonnategurite (nt haigused ja viirused) suhtes. Lisaks on süsivesikutel organismis varuaine roll, sest maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vajadusel lihtsasti kasutada. Süsivesikud kuuluvad veel paljude hormoonide, rakkude ja kudede koostisse ning määravad ära veregrupi. Lisaks aitavad kiudained aitavad seedesüsteemi korras hoida.

Parimad süsivesikute allikad on erinevad köögiviljad ja teraviljatooted, nt porgand, lillkapsas, paprika, täisteraleib, kaerahelbepuder, keedetud tatar, aga ka marjad ja puuviljad. Magusad näksid ja joogid sisaldavad küll rohkelt süsivesikuid (peamiselt suhkrutena), kuid väga vähe või üldse mitte organismi jaoks vajalikke kiudained, vitamiine ja mineraalaineid, mistõttu neid süsivesikute allikatena ei tohiks kasutada. Magusate näkside ja jookide tarbimist on soovitatav piirata või neist üldse hoiduda.

Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise kohta saad lähemalt lugeda toitumine.ee lehelt.