Dr Saks: tänasel päeval saavad ka hemofiiliaga inimesed elada tavapärast elu

Hemofiilia on vere hüübimishäire. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Hemofiilia on haruldane pärilik veritsushaigus, millest terveks ravida ei ole võimalik. Kui 1960–70ndatel võis selle haigusega inimese eluiga olla oluliselt lühem ja argitegevused piiratumad, ei erine täna hemofiiliaga inimeste eluiga oodatavast keskmisest. Hemofiilikute igapäevane elu võib olla sama aktiivne nagu teistel.

Eestis on kaasasündinud hüübimishäire diagnoositud 339 inimesel, kuid hinnanguliselt võib neid kokku olla umbes 400 kandis, sest kõik haigusjuhud ei ole diagnoositud. Üks tuntuim pärilik hüübimishäire on hemofiilia. Hemofiilia tähendab, et veri ei hüübi korralikult, sest veres puudub selleks vajalik faktor ning see võib põhjustada raskekujulisi kontrollimatuid verejookse, mis tekivad iseenesest või pärast väikest traumat. Veritsused tekivad kõige enam lihastes ja liigestes, aga võivad tekkida ka siseelundites, mis ei tähenda mitte ainult elukvaliteedi halvenemist, vaid võivad olla isegi eluohtlikud. Hemofiilia ravi seisneb klassikaliselt puudu oleva hüübimisfaktori veenisiseses süstimises, et tekiks katkise veresoone ette tromb ja verejooks lakkaks. Tallinna lastehaigla hematoloogia-onkoloogiaosakonna juhataja, hematoloog dr Kadri Saks ütleb, et kuigi hemofiilia ei ole terveksravitav, võimaldab tänapäevane meditsiin elada võimalikult tavalist elu.

«Iga patsiendi ravi on erinev ja sõltub tema haiguse raskusest ning hüübimisfaktori tasemest veres. Vastavalt sellele otsustame, kuidas saame inimest aidata. Variante on selleks erinevaid,» selgitab dr Saks. Üks olulisemaid eesmärke on püüda vältida veritsuste teket ja seeläbi kroonilisi luu- ja lihaskonna kahjustusi, samuti vältida eluohtlikke verejookse, ehk siis püüavad arstid kasutada profülaktilist ravi.