/nginx/o/2024/02/29/15920694t1h277d.jpg)
Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega on Terviseameti andmetel oluliselt vähenenud. Kas munaallergiaga last võib vaktsineerida? Mis on liitvaktsiinid? Mida teha, kui vaktsiin jäi õigel ajal tegemata? Need on vaid mõned korduma kippuvatest küsimustest, millega lapsevanemad arstide poole pöörduvad.
Laste vaktsineerimisega seotud küsimustele vastavad Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja, lastearst dr Reet Raukas, Medicum Tervisekeskuse perearst dr Tommi Ründal ja Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse nakkuskeskuse ülemarst-juhataja dr Kersti Kink.
/nginx/o/2024/05/08/16056253t1h14a5.jpg)
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne ja ja kõikehõlmav vaktsineerimistega hõlmatus. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilnakkuse vastu.
«Riiklik immuniseerimiskava koostatakse igas riigis vastavalt sellele, millised haigused riigis levivad ning kus on sellega seoses suurenenud risk,» ütles lastearst dr Reet Raukas. Koos haiguste levikuga vaadatakse ka immuniseerimiskava igal aastal uuesti üle.
/nginx/o/2024/05/08/16056251t1hb180.jpg)
«Immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsiinid ei ole kohustuslikud,» kinnitas perearst dr Tommi Ründal. Riik hangib vaktsiinid ning võimaldab tasuta vaktsineerimist. «Me väga soovime, et kõik seda võimalust kasutaksid ning oleksid kaitstud ohtlike nakkushaiguste eest, kuid immuniseerimiskava kedagi vaktsineerima ei kohusta,» lisas Ründal.
Mitmikvaktsiinid ehk liitvaktsiinid tekitavad inimeses immuunsuse mitme haigusetekitaja või sama haigustekitaja eri tüüpide vastu. Tuntuim liitvaktsiin on difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ehk lastehalvatuse, B-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi vastane vaktsiin.
Liitvaktsiine eelistatakse eelkõige laste ja nende vanemate heaolu silmas pidades. «Mitmikvaktsiin kaitseb last samaaegselt mitme haiguse eest ning üks süst tekitab lapsele vähem stressi ja valu kui kolm-neli eri aegadel tehtud süsti,» ütles dr Tommi Ründal.
Laste vaktsineerimist alustatakse varakult, kuna mõned haigusetekitajad ründavad ja põhjustavad raskeid haigusvorme just kõige väiksematel. «Mida noorem on laps, seda raskemini ta neid haiguseid põeb, seda raskemad on tüsistused ning seda suurem on ka surma risk. Näiteks läkaköha on hooköha, mis köhimisel süveneb ja mida noorem on laps, seda raskem on tal köhida. Hiljuti oli meil haiglas läkaköhaga väikelaps, kellele pidime ka lisahapnikku andma,» selgitas dr Raukas.
Ka tänapäeval, kui meditsiin on rohkem arenenud, on nendest haigustest siiski raske terveneda. Koos meditsiiniga on ka bakterid ja viirused kavalamaks muutunud. «Me ei saa olla kindlad, et haigus lõpeb positiivselt. Surmaga lõppevaid haigusjuhtumeid on muidugi vähem, aga haigusest võib jääda ka tüsistus või eluaegne terviserike,» ütles dr Kersti Kink.
Munaallergia ei ole vastunäidustus lapse vaktsineerimiseks. Ajaloos on olnud mitmeid vaktsiine, mida on valmistatud kanamuna embrüo baasil, kuid tänapäeval kasutatakse seda tehnoloogiat vaid kollapalaviku vaktsiinis. «Kui lapsel on munaallergia, siis kollapalaviku vastu vaktsineerimisel tasuks pidada nõu perearstiga. Riiklikus kavas olevate vaktsiinidega vaktsineerides ei ole see vastunäidustuseks,» selgitas dr Kink. Ka teised allergiad, näiteks tolmulestadele, õietolmule, toidule, putukamürgile või loomadele, ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks, pigem just vastupidi – allergikutel on vaktsineerimisest võita, kuna immuunsüsteemi tugevdamine aitab allergiat alla suruda.
Külmetushaigus või haiguse paranemise faas ei ole vastunäidustus vaktsineerimiseks. «Kui laps on äsja nohuseks jäänud ja täpselt ei tea, kas sellest nohust kujuneb haigus välja, siis on mõistlikum vaktsineerimine pisut edasi lükata. Aga kui haigus on juba tükk aega kestnud ja paranemisfaasis, siis ei ole see vaktsineerimisele vastunäidustuseks,» ütles dr Kink. «Tavaliselt räägime lapsevanemaga läbi ja kui lapsevanem ei soovi last väikese nohu ja köhaga vaktsineerida, siis võib selle ka nädalakese edasi lükata,» lisas dr Ründal.
«Selle kohta on meil väga lihtne reegel – jätkame sealt, kus vaktsineerimine pooleli jäi. Vaktsineerimisel on oluline, et kahe sama tüüpi vaktsiini vahel oleks teatud periood, aga seda saab arstiga koos üle vaadata ja lihtsalt jätkata vaktsineerimisega,» rääkis dr Ründal. «Arsti ja õe lemmikpatsient on inimene, kes hoolib enda tervisest. Seega me kindlasti ei pahanda lapsevanemaga sellepärast, et vaktsineerimised on õigel ajal tegemata jäänud,» kinnitas dr Ründal.
Praeguse seisuga ei ole plaanis tuulerõugete vaktsiini kavva võtta. Küll aga soovitavad lastearstid lisada kavasse pneumokk-nakkuse vastase vaktsiini. See on haigus, mis võib põhjustada väikelastel ägedat keskkõrva- ja põskkoopa- või kopsupõletikku. Kuni seda kavas ei ole, soovitatakse last selle haiguse vastu vaktsineerida oma kulul.
Alates 1. veebruarist vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel HPV vastu 12-18-aastaseid tüdrukuid ja poisse. Vaktsineerimisega on soovituslik alustada esimesel võimalusel ehk 12-aastaselt. HPV vastu vaktsineerivad lapsi kooliõed. «Kooliealisi lapsi vaktsineerivad kooliõed, kuid alati saavad lapsevanemad pöörduda ka perearstikeskuse poole,» selgitas dr Ründal. Need, kellel on vaktsiin mingil põhjusel saamata jäänud, saavad seda teha tasuta kuni 18. eluaastani.
Immuniseerimiskava väliselt võiks last kaitsta ka näiteks puukentsefaliidi ja pneumokoki-nakkuse vastu. Puukentsefaliidi vastast vaktsiini võib teha alates esimesest eluaastast ning seda võib teha koos teiste kavas olevate vaktsiinidega. «Me näeme, et inimestel, kellel on mõni tuttav puukentsefaliiti põdenud ning teavad, mida see närvisüsteemi kahjustav haigus endast kujutab, lasevad end ja oma lapsi vaktsineerida,» lisas lastearst dr Raukas. Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem.
Tervisekassa korraldas 29. aprillil laste vaktsineerimise teemalise infotunni, kus lastevanemate küsimustele vastasid arstid. Infotundi saab vaadata järele siit.
Oma lapse vaktsineerimiskalendrit näeb siit.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)