Sai selgeks, mis aitab hoogsalt keharasva põletada (1)

PM Tervis
Copy
Kehaline aktiivsus aitab heita halvad rasvad üle parda.
Kehaline aktiivsus aitab heita halvad rasvad üle parda. Foto: Shutterstock

Aberdeeni ülikooli uurimus näitas, et aktiivne elustiil võib muuta, kuidas keha põletab rasvu. Nimelt tagab parem kehaline vorm, et ebatervislikke küllastunud rasvu kasutatakse tõhusamalt energiaallikana ja neid ei talletata.

Ajakirjas Nature Communications avaldatud teadustöös uuriti, kuidas keha kasutab erinevaid rasvatüüpe sõltuvalt inimese füüsilisest vormist.

Toitumist ei uuritud, keskenduti rasvade ainevahetusele. Analüüsiti kahte gruppi – «superterved» meessportlased ja 2. tüüpi diabeediga mehed, kes ei teinud peaaegu üldse trenni, vahendab Aberdeeni ülikool.

Uurimisrühma juht professor Dana Dawson ütles, et sportlaste puhul kasutati küllastunud rasva intensiivselt füüsilise tegevuse energiaallikana, samas kui 2. tüüpi diabeediga inimestel seda peamiselt talletati.

Mõlemad grupid vahetasid oma treeningurežiime kaheksaks nädalaks. Sportlased lõpetasid treenimise ja diabeediga mehed alustasid vastupidavustreeninguga, tehes viis tundi trenni nädalas. Enne ja pärast eluviiside vahetust manustati vabatahtlikele väikestes kogustes erinevaid rasvu veenisiseselt ja tehti MRT-skaneeringud, et näha, kuidas rasv käitub lihasrakkudes.

Tulemused näitasid, et diabeediga grupi kehakaal langes treenides, insuliinitundlikkus paranes ning kolesterooli, triglütseriidide ja glükoositasemed langesid.

Diabeediga inimestel suurendas vastupidavustreening küllastunud rasva talletamist ja kasutamist lihasrakkudes, muutes nende ainevahetuse sarnaseks mittetreenivate sportlaste omale.

Professor Dawson märkis, et uuringu kõige olulisem iva on see, et kardiometaboolne tervis määrab, kui efektiivselt suudetakse erinevaid rasvu kütusena kasutada. Uuring toob esile, et aktiivne eluviis parandab küllastunud rasvade ainevahetust, mis on treeningust saadav otsene kasu.

Briti südamefondi teadus- ja meditsiinijuht professor Bryan Williams rõhutas, et kuigi uuring keskendus konkreetsetele gruppidele, kinnitab see, et südametervis saab kehalisest aktiivsusest kasu. Ta sõnul on oluline järgida toitumissoovitusi, asendades küllastunud rasvad küllastumata rasvadega, ning püüda olla füüsiliselt aktiivne, et vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Soovitatav on 150 minutit mõõduka intensiivsusega tegevust nädalas, näiteks kiiret kõndimist, ujumist või jalgrattasõitu.

Tagasi üles