Ekspert selgitab, kes võiksid teha täiskasvanuna leetrivaktsiini

Leetrid tõstavad maailmas üha enam pead. Foto: Shutterstock

Eestis on leetrivaktsiiniga hõlmatus langenud kriitilise piirini, nendib terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova. Kaitset tasub värskendada ka osal täiskasvanuist.

Ühendkuningriigi teadlastele on hakanud muret valmistama teatud vaktsineeritud inimeste haigestumine leetritega. Selgus, et leetrivaktsiinide mõju võib ajaga vähesel määral kahaneda. Samuti ei ole pruukinud iga süst saavutada soovitud mõju, kui imiku veres olid emalt saadud antikehad, mis võisid rünnata vaktsiinis kasutatud nõrgestatud viirust. Praegu ollakse arvamusel, et laialdast kolmanda vaktsiinidoosiga kaitsepookimist pole veel vaja. Madala laste vaktsineerimisaktiivsuse tõttu ei pruugi aga üldine vaktsineeritus piirata peatselt viiruse levikut ja langenud kaitse võib tähendada veel paljude nakatumist.

Leetritevastast immuniseerimist alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1993. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin (MMR). Praegusel ajal vaktsineeritakse Eestis lapsi kahe MMR vaktsiinidoosiga ühe ja 13 aasta vanuses.

Eestis on olnud murekohaks, et leetrivaktsiinid ei pruukinud anda ebapiisavate säilitustingimuste tõttu 80ndatel täielikku kaitset.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova selgitab, kes võiksid mõelda leetrivaktsiini tegemisele täiskasvanueas. 

Vaktsineerimissoovitused täiskasvanutele

• Inimestel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav teha MMR vaktsiini kaks doosi vähemalt neljanädalase intervalliga.
• Inimestel, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
• Inimestel, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
• Inimestel, kes on sündinud ajavahemikul 1980–1992 ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga, sealhulgas ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi mainitud vahemikku.
• Inimestel, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja on vaktsineeritud MMR vaktsiini kahe doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.

MMR vaktsineerimist tuleb kindlasti kaaluda alljärgnevatel juhtudel:

• nakatumise ohuga seotud töö- või erialane tegevus (nt meditsiinitöötajad);
• peres on alla üheaastaseid lapsi, rasedaid või immuunpuudulikkusega inimesi;
• reisimine.

Eestis on hõlmatus MMR vaktsineerimisega viimastel aastatel langenud kuni kriitilise piirini. Hõlmatus MMR vaktsiini esimese doosiga oli 2023. aastal kaheaastastel 84 protsenti ja hõlmatus MMR vaktsiini teise doosiga 14-aastastel 73 protsenti.

Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning puhangute teke. WHO laste vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase leetrite vastu on 95 protsenti.