/nginx/o/2024/06/04/16122578t1h1e3e.jpg)
Liikumine on igapäevaelu loomulik ja iseenesestmõistetav osa, mis on hädavajalik inimese normaalseks vaimseks ja füüsiliseks arenguks. Lisaks tervislikule toitumisele ja piisavale unele on liikumine kolmas oluline komponent, et elada terve ja õnnelikuna.
Liikumine on kõige odavam ja kättesaadavam viis ennetada terviseriske ja turgutada tervist, aga ometi on vajalikul määral aktiivsed inimesed meie seas vähemuses. Kui Põhjamaades liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast, siis Eestis 2022. aasta täiskasvanute rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt vaid 44,2 protsenti täiskasvanutest. Ligi viiendik elanikkonnast ei tegele regulaarselt mingisuguse liikumisharrastusega.
Liikumisharrastuse treeneri õppekava on oma sisult ühiskonna vajadustele vastav, kombineerides kehalise aktiivsuse, psühholoogia ja sotsiaalsed komponendid.
Liikumisharrastuse kompetentsikeskus koostöös Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooliga on ajakohastanud liikumisharrastuse treeneri õppekava, et taaskäivitada selle aasta juunist treenerite väljaõpe. Üldiste füüsilise aktiivsusega seotud kompetentside arendamisele suunatud treenerite ettevalmistamine on üks süsteemseid lahendusi vähese kehalise aktiivsuse probleemile.
Turu-uuringute AS poolt 2023. aastal läbi viidud Eesti elanike liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt peab 91 protsenti inimestest tervisespordi ja liikumisharrastusega tegelemist oluliseks, aga miskipärast tegudeni suur osa ei jõua.
Lisaks ajapuuduse ja mitteviitsimise kõrval toodi ühe liikumisharrastusega tegelemise takistustena uuringus välja sobiva seltskonna või treeningukaaslaste puudumist. Üheks oluliseks motivaatoriks, mis ajendaks rohkem liikuma, peetakse pere või kaaslase toetust ja juhendajate olemasolu. Kui harrastada füüsiliselt aktiivseid tegevusi koos/grupiviisiliselt, pakub see võimalust veeta aega koos sõprade ja lähedastega ning suurendada ühtekuuluvustunnet. Füüsiline aktiivsus aitab rikastada vaba aja veetmise võimalusi ning pakub osalemis- ja koostegemise rõõmu.
Üheks vähese liikumise põhjuseks võib olla ka see, et päris paljud inimesed seostavad treenimist eelkõige võistluslikkusega ja võistlemisega, milleks ei pea end võimeliseks ning seetõttu jäävad liikumisharrastusest kõrvale. Liikumisega mittetegelemise põhjuseks toodi välja ka sportimisoskuste vajakajäämist ja sportimiskoha (saal, väljak) puudumist.
Eelnevast lähtuvalt tuleb selgesti välja, et tänapäeva nutiajastul, kus inimesed liiguvad üha vähem, on tekkinud vajadus liikumisharrastuse treeneri järele. Kuna puudub oskusteave, kuidas ja mil viisil tervist toetavalt tegeleda liikumisharrastusega, millest alustada, kust leida motivatsiooni ja toetavat keskkonda, siis treener juhib ja toetab tervist hoidvate eesmärkide saavutamist ja liikumisharjumuste kujundamist.
Liikumisharrastuse treeneri õppekava koostamisel on võetud aluseks kehalise kirjaoskuse kontseptsioon, mis käsitleb inimese suhet liikumise ja kehalise aktiivsusega. Kehalist kirjaoskust on sarnaselt lugemise ja kirjutamisega võimalik omandada õppides ja harjutades. Kehalise kirjaoskuse omandamisel mängib suurt rolli, kuidas me kehalise aktiivsuse ajal liigutusi teeme, mida mõtleme ja tunneme ning kuidas suhestume. Nende elementide kaudu saame tekitada positiivse sideme liikumisega, mis suurendab tõenäosust olla ja jääda aktiivseks.
Inimene, kellel on lapsepõlvest negatiivne suhe liikumisega (jooksmine või suusatamine oli raske, seda sunniti tegema, pärast liigutamist oli paha olla), on tõenäoliselt ka täiskasvanuna väheliikuvam. Liikumisharrastajate arvu kasvu saavutamiseks peaksime mõistma, millisest kehalise kirjaoskuse komponendist on väheaktiivsetel inimestel puudu ja milles nad vajavad järeleaitamist. Näeme, et liikumisharrastuse treener on see tugi, kes saaks inimesi nende kehalise kirjaoskuse arendamisel toetada ja seeläbi parandada nende füüsilist ja vaimset võimekust. Seepärast on ka liikumisharrastuse treeneri õppekava suunatud inimeste füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete kompetentside toetamisele ja arendamisele selliselt, et see soodustaks inimese kehaliselt aktiivset eluviisi ning motiveeriks teda regulaarselt tegelema liikumisharrastusega.
Vastavalt spordiseadusele on treener isik, kellel on treenerikutse kutseseaduse tähenduses. Kutsestandardi kohaselt on treener liikumisharrastuse ja spordispetsialist, kes juhib käitumisharjumuste kujundamise ja kehaliste ning vaimsete harjutuste abil inimese tervist toetavate ja sportlike eesmärkide saavutamist. Treeneri ülesanne on sportlike ja kehaliste võimete terviklik, tulemuslik ja ohutu arendamine.
Liikumisharrastuse treenerit eristab tavapärasest eriala treenerist üks oluline komponent – liikumisharrastuse treeningus ei panda rõhku sportliku saavutusvõime tõstmisele ja/või inimese maksimaalse võimekuse saavutamisele (hüpata võimalikult kaugele või joosta võimalikult kiiresti), vaid eesmärk on toetada ja parandada inimese füüsilist vormi meeldiva liikumistegevuse kaudu. Liikumisharrastuse treening sisaldab erinevaid enimlevinud liikumisviise, et arendada kehalist ja vaimset tervist mitmekülgselt ning aidata inimese jaoks välja selgitada tema jaoks kõige meeldivam liikumisviis. Selle tulemusena peaks tekkima regulaarne liikumisharjumus.
Liikumisharrastuse treener ei ole pelgalt treeningu juhendaja, vaid ka motivaator, psühholoog, treeningkaaslane ja sõber. Liikumisharrastuse treener on kogukonna treener, kes aitab parandada oma kogukonna inimeste elukvaliteeti, aitab tõsta sotsiaalset kaasatust ja luua tervema elukeskkonna. Tulevikus peaks liikumisharrastuse treenerist saama toetav tugi meie tervishoiusüsteemile, et aidata ka nendel, kes terviseseisundist või muudest probleemidest tulenevalt pole piisavalt kehaliselt aktiivsed, leida tee regulaarse liikumisharrastuse juurde.
Liikumisharrastuse treenerikutset koordineerib SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Treenerikutset annab välja Eesti Olümpiakomitee.
Liikumisharrastuse treenerikutsest saab lähemalt lugeda liigume.ee lehelt.