/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/06/14/16149087t1hbcd6.jpg)
Surrey ülikooli teadlaste sõnul, loobudes «peavoolu psühholoogia» müütidest harjumuste kohta, saame paremini mõista oma harjumusi ja võtta kasutusele tõhusamaid meetmeid.
Uus uuring seab kahtluse alla peavoolu psühholoogia müüdid harjumuste kohta
Poppsühholoogia kaldub kujutama kõiki stabiilseid käitumisviise harjumuspärasena ning viitab sellele, et uute harjumuste kujundamine toob alati kaasa positiivseid pikaajalisi muutusi, kirjutab Medical Xpress.
Surrey teadlaste uus analüüs, mis avaldati ajakirjas Social and Personality Psychology Compass, väidab, et harjumus on lihtsalt vaimne seos olukorra (vihje) ja tegevuse (vastuse) vahel. Kui olukorras on keegi, kellel on harjumus, ajendab teadvuseta tung tegutsema. Kuid see, kas see tung viib harjumuspärase käitumiseni, sõltub teistest konkureerivatest impulssidest, mis mõjutavad meie tegevust.
Dr Benjamin Gardner, kaasautor ja psühholoogia õppejõud Surrey ülikoolist, ütles: «Harjumuse kujundamine tähendab sageli ettetuleva olukorra ühendamist tegevusega, mida tavaliselt teete. Need seosed aitavad luua impulsse, mis sunnivad meid seda tegema ilma mõtlemata. Kuid harjumustest tulenevad tõukejõud on vaid üks paljudest tunnetest, mis meil igal ajal tekkida võivad.»
«Impulsid on nagu imikud, kellest igaüks nutab meie tähelepanu järele. Me saame kalduda ainult ühe poole korraga. Need impulsid pärinevad erinevatest allikatest – kavatsustest, plaanidest, emotsioonidest ja harjumustest. Me tegutseme vastavalt sellele, milline impulss meie tähelepanu nõuab.»
«Harjumusimpulsid n-ö nutavad tavaliselt kõige valjemini, suunates meid tegema seda, mida tavaliselt teeme, isegi kui teised impulsid võistlevad meie tähelepanu eest. Siiski on aegu, mil teised impulsid nutavad valjemini.»
Muud impulsid võivad teie harjumused tühistada – näiteks külm ilm võib teie tavapärase hommikujooksu rööpast välja viia.
Artikkel juhib tähelepanu, et uue harjumuse kujundamine loob assotsiatsiooni, mis aitab hoida inimest õigel teel, kuid see ei taga, et uus käitumine jääb alatiseks.
Dr Phillippa Lally, uuringu kaasautor ja Surrey ülikooli psühholoogia vanemlektor, ütles: «Mõelge kellelegi, kellel on kujunenud harjumus süüa igal hommikul tervislikku hommikusööki. Ühel päeval ärkavad nad hilja ja lahkuvad majast ilma, et oleks hommikusööki söönud ja seejärel haaravad nad teel olles hoopis magusa suupiste.»
«See üksainus häire võib tekitada neis tunde, et nad on läbi kukkunud, mis võib viia tervislikust toitumisharjumusest loobumiseni. Kui proovite uut käitumist sisse juurutada, on hea mõte kujundada harjumus ja omada varuplaani, kuidas tulla toime tagasilöökidega.»
Mis puudutab halbadest harjumustest loobumist, siis Surrey teadlased soovitavad mitmeid meetodeid.
Dr Gardner selgitab: «On mitmeid viise, kuidas peatada end oma harjumuste järgi tegutsemast. Kujutage ette, et soovite lõpetada televiisori ees näksimise. Üks võimalus on vältida päästikut – ärge lülitage seadet sisse. Teine võimalus on muuda impulsiivse tegutsemise raskemaks – ei hoia kodus suupisteid. Või võite end peatada, kui tunnete tungi. Kuigi aluseks olev harjumus võib jääda, vähendavad need strateegiad halva käitumise automaatse esinemise võimalusi.»
Dr Lally lisab: «Põhimõtteliselt, kui te ei saa oma harjumuse märke vältida või käitumist keerulisemaks muuta, on halva harjumuse vahetamine paremuselt järgmine strateegia vastu hea viis. Midagi on palju lihtsam teha kui mitte midagi teha ja kuni saavutate taas oma järjekindluse saate nii ületada neid impulsiivseid hetki, kus tahaks haarata «lihtsama» variandi järele.»