/nginx/o/2024/06/13/16148795t1h8e89.jpg)
Paljutõotavad reklaamid, küsitavad tulemused – see puudutab soovitusi kasutada erinevaid silmaharjutusi, et nägemist parandada. Olete ehk näinud reklaame, mis väidavad, et nägemisprille pole enam vaja tänu nägemisteraapiale või silmaharjutustele. Need harjutused hõlmavad silmadele surve avaldamist või nende katmist, silmade liigutamise harjutusi või vale tugevusega – ehk retseptist erinevate – prillide kasutamist silmade «treenimiseks».
Oftalmoloogia professor ja silmaarst Benjamin Botsford, kes on näinud tuhandeid patsiente, kinnitab, et seni pole ükski uuring pakkunud veenvaid tõendeid, et need harjutused kõrvaldaksid prillide vajaduse või pakuksid pikaajalist olulist kasu. Teaduslikud tõendid lihtsalt puuduvad.
Tõendite puudumine kehtib praktiliselt kõigi silmahaiguste ja seisundite kohta, sealhulgas tavalised probleemid nagu lühinägelikkus (müoopia), mille puhul on lähedased objektid selged, kuid kaugemad objektid udused. Sama kehtib ka kaugnägelikkuse (hüperoopia) kohta, mille puhul on kaugemad objektid selged, kuid lähedased objektid udused. Samuti ei aita need silmaharjutused presbüoopia ehk lugemisprillide vajaduse puhul, mis algab tavaliselt umbes 40-aastaselt.
Presbüoopia korral ei ole patsient ei lühinägelik ega kaugnägelik ning tal ei ole vaja prille kauguse nägemiseks. Kuid silmaläätse jäigastumise tõttu aja jooksul on silmal raske keskenduda peenikesele kirjatüübile ja väiksemale tekstile. Probleem süveneb vanusega – ja koos sellega suureneb vajadus tugevamate lugemisprillide järele.
Kuigi mõne meetodi kohta väidetakse, et see kaotab lugemisprillide vajaduse, on kasule viitavaid tõendeid vähe, kui üldse.
Siiski on mõned asjad, mida kõik saavad teha tervete silmade säilitamiseks.
Nägemise areng lastel
Kõik lapsed peaksid läbima esmase silmakontrolli imikueas ja seejärel uuesti kuue kuni 12 kuu vanuselt. Kolmas kontroll peaks toimuma ühe kuni kolme aasta vanuses ning seejärel põhjalikum kontroll kolme kuni viie aasta vanuselt, et kontrollida silmade joondumist, tervist ja vajadust prillide järele.
Silma joondumise probleemide lahendamata jätmine või prillide mitteandmine lapsele, kes neid vajab, võib viia nägemise ebanormaalse arengu või laisa silma (amblüoopia) tekkimiseni.
Lühinägelikkuse progresseerumist lastel saab aeglustada, võttes pause ja vältides tundide kaupa telefonis või arvutis olemist. Piirates lähilugemise aega väljaspool kooli – olgu see siis ekraaniaeg või mitte – võib aidata aeglustada lühinägelikkuse progresseerumist.
Pikaajaline ekraaniaeg võib põhjustada silmade väsimust ja kuivust. Soovitatav on järgida 20-20-20 reeglit: võtke iga 20 minuti järel 20-sekundiline paus, et vaadata umbes kuue meetri kaugusele oma seadmest. Keskenduge silmade lõdvestamisele ja pilgutamisele. Kuivade silmade korral võib aidata kunstpisarate kasutamine, mida saab osta apteekide käsimüügist.
Rohkem aega õues viibimine on silmadele kasulik. See on korrelatsioonis väiksema lühinägelikkuse esinemissagedusega lapsepõlves. Üks hoiatus: otse päikesesse vaatamine, isegi lühiajaliselt, on ohtlik ja võib põhjustada püsiva võrkkesta kahjustuse.
Reklaamid sinist valgust blokeerivate prillide kohta väidavad, et need ennetavad peavalusid ja silmade väsimust ning parandavad und. Kuid mõned uuringud, sealhulgas suur randomiseeritud kontrolluuring, on leidnud, et sinist valgust blokeerivad läätsed ei muutnud silmade väsimuse sümptomeid. Samuti on ainult piiratud tõendid, et need prillid parandavad ööpäeva rütmi õigesti tajumist.
Olge ettevaatlik toidulisandite või looduslike ravimitega, mis väidavad, et need ravivad kõiki silmahaigusi. Neid väiteid ei toeta teaduslike tõendite olemasolu. Puuduvad tõendid, et need parandaksid nägemist, vähendaksid silma hõljumeid või kõrvaldaksid prillide vajaduse. Sama kehtib ka väidete kohta, et eeterlikud õlid või muud ained parandaksid nägemist.
Kuigi omega-3-rasvhappeid on varem soovitatud kuivade silmade sümptomite puhul, ei ole veenvaid tõendeid, et need aitaksid, kuigi see ei välista nende paljusid muid tervisega seotud hüvesid.
Üks uuring näitas, et vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni progresseerumine aeglustus mõnel patsiendil pärast käsimüügivitamiinide, eriti AREDS2, kasutamist. Kuid need vitamiinid ei olnud kasulikud patsientidele, kellel oli haiguse varajane staadium või kellel puudusid haiguse tunnused.
Mõnede seisundite puhul võib nägemisteraapiat soovitada, sealhulgas probleemide korral nagu silmade joondumise häired ja raskused lähedal asuvatele objektidele keskendumisel, mis võivad põhjustada sümptomeid nagu topeltnägemine ehk diploopia. Lõppkokkuvõttes peab neid seisundeid hindama teie silmaarst ja need ei pruugi olla seotud lugemis- või kaugnägemisprillide vajadusega.
Üldise silmade tervise tagamiseks võivad köögiviljarikas dieet ja muud tervislikud toidud aidata vähendada mõnede silmahaiguste esinemissagedust. Mõned uuringud näitavad ka, et treenimine on seotud glaukoomi või vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni tekkeriski vähenemisega.
Suitsetamine on seotud mitme silmahaigusega, sealhulgas vanusega seotud kollatähni degeneratsiooniga, seega on suitsetamisest loobumine või selle vältimine väga oluline.
Lõpuks, ärge hõõruge oma silmi; see võib põhjustada ärrituse suurenemist. Meigi eemaldamine ööseks aitab vähendada silmalaugude ärritust. Ja ärge magage kontaktläätsedega – see võib põhjustada sarvkesta infektsioone ja muid seisundeid, mis võivad kahjustada teie nägemist.
Allikas: The Conversations
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)