Arst selgitab: milliseid tervisenäitajaid enne treeningutega alustamist kontrollida?

Treeningutega liialdamine ja vale toitumine ei võimalda kehal füüsilisest koormusest taastuda. Foto: Shutterstock

Suvine aeg ja puhkused annavad paljudele võimaluse treeningutega alustamiseks või nende jätkamiseks. Kuidas toetada keha ja treeninguid nii, et ei tekiks ülekoormust ja vigastusi ning saavutada paremaid tulemusi? SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp jagab teadmisi.

«Vereanalüüsid aitavad hinnata nii organismi üldist tervislikku seisundit kui ka tuvastada esmapilgul varjatud terviseprobleeme, näiteks aneemiat, millega kaasneb sageli väsimus ja jõuetus. Samuti saab analüüside abil hinnata füüsilise koormuse mõju organismile ning sedagi, kas koormuse ja taastumise vahekord on tasakaalus,» lausus dr Raave-Sepp. Lisaks peegeldavad terviseanalüüsid immuunsüsteemi toimimist ning füüsilise koormuse jaoks oluliste mineraalainete ja vitamiinide taset.

Tervisekontrolli olulisus on suurim treeninguid alustades, pärast pikemat pausi treeningutega jätkates, treeningkoormust suurendades või võistlusspordiga tegeledes. Ülekoormus sportimisel ning ebapiisav taastumine võivad kaasa tuua tervisekahjustused. «Harrastusportlastel on sarnaselt tippsportlastega oht, et organismi viimasele piirile viimisel ollakse haigustele vastuvõtlikumad. Kurnavale füüsilisele pingutusele võib järgneda organismi kaitsevõime vähenemine ning seetõttu on näiteks kestvusaladega tegelevatel sportlastel kurnatusega kaasnevate viirusnakkuste vältimine tõsine katsumus,« lausus SYNLABi laboriarst.

Kestvusalade sportlastel on sagedasem rauapuudus

Mitmete näitajate puhul võib kulgeda normist kõrvalekalle ilma sümptomiteta ehk tervisemure endast füüsiliste sümptomitega pikka aega märku ei anna. «Üha sagedamini on laborisse saabuvate, peamiselt kestvusalade sportlaste vereproovidest näha madalat hemoglobiini ja ferritiini taset ning lihaste ülekoormusele ja ebapiisavale taastumisele viitavaid näitajaid,» tõdes dr Raave-Sepp.

Rauapuudus mõjutab omakorda hemoglobiini sisaldust veres, mille tavapärasest madalama taseme tõttu võib sportlane tunda, et väsib kiiremini. «Kui raua tagavara taset näitav ferritiini sisaldus veres on madal, tuleb lisada menüüsse rauarikkaid toite, olulise rauavaeguse korral on vajalik täiendavate rauapreparaatide tarvitamine,« selgitas arst. Ta lisas, et sportivatel naistel ja meestel võiks raua tagavara tase kindlasti olla üle 50 μg/l.

Teised verenäitajad, mida treenides jälgida

Kaltsium kannab olulist rolli nii tugevate luude, hammaste kui ka lihaste töös. Defitsiidile võivad viidata krooniline väsimus, liigeste, luude ja lihaste valulikkus ning lihaskrambid. Viimaseid sümptomeid võib põhjustada ka magneesiumipuudus või kaltsiumi ja magneesiumi omavahelise suhte häirumine. Dr Raave-Sepp toonitas, et sportimisel kaotab keha soolasid: «Suure pingutuse korral higistame rohkem ja nii kaotame higiga kehast magneesiumioone. Vaeguse vältimiseks on seega vajalik varude teadlik taastamine.»

D-vitamiini vajab keha eelkõige kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse tagamiseks kui ka koordinatsiooniks, lihasjõudluseks ja sooritusvõimeks. «See vitamiin annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse,« selgitas arst D-vitamiini mõju treeningvõimekusele ja lihaste toonusele.

Jõudlust treeningul mõjutab arsti sõnul veel ka veresuhkru tase. Kõrge veresuhkru tase võib viidata suhkruhaigusele, madal aga sellele, et toiduga saadud süsivesikute kogus pole võetud kehaliseks koormuseks piisav.

Kui lihastöömarkerid kreatiini kinaas, kreatiniin ja aspartaadi aminotransferaas on normist kõrgemad, on sageli põhjus lihaste ülekoormuses – see on tihti jõusaaliharrastajate probleem. C-reaktiivne valk aitab avastada varjatud lihaspõletikke ja infektsioone ning on vajalik südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks. Uurea peegeldab organismi treeningjärgse taastumise efektiivsust ja valkude tarbimist ning võib viidata lihaskonda kahjustanud treeningule.

Vale toitumise ja treeningutega liialdades võib sooritusvõime väheneda

Dr Anneli Raave-Sepp lisas, et immuunsuse ja tervise tugevdamise juures on kõige olulisem korralik uni ja täisväärtuslik toitumine. «Süüa tuleb korralikku, valgu- ja süsivesikuterikast toitu. Treeningutega liialdamine ja vale toitumine ei võimalda kehal füüsilisest koormusest taastuda ning nõnda võib sooritusvõime trenni tehes hoopis väheneda ning vigastusedki on kergemad tulema. Suurema koormusega treenijatel on oluline panna erilist rõhku tugevale immuunsusele,» selgitas arst.

Ta tõi välja, et treeningute kulgedes samu vereanalüüse korrates ja esialgsete tulemustega võrreldes, on võimalik hinnata füüsilise koormuse mõju organismile ja vajadusel korrigeerida nii treeninguid, toitumist kui ka lisaainete, nagu vitamiinid ja mineraalained, tarvitamist. «Ülevaade terviseseisundist aitab seada realistlikke eesmärke: nii ei tee sportija endale liiga ega anna ka enne soovitud tulemusi kergekäeliselt alla. Oluline on treenida teadlikult ja saavutada treening- või võistlusvorm nii, et keha püsib terve ja jätkub motivatsiooni tervisliku elustiiliga jätkata,» ütles dr Raave-Sepp.