Alaseljavalust saab vabaks tänu lihtsale tegevusele

Seljavalu vaevab väga paljusid. Foto: Shutterstock

Alaseljavalu anamneesiga täiskasvanutel, kes kõndisid regulaarselt, oli valuepisoodide kordumise vahe peaaegu kaks korda pikem kui nendel, kes regulaarselt ei jalutanud.

Korduvad alaseljavalu episoodid on väga sagedased ning on teada, et kümnest paranenud inimesest seitsmel tekib aasta jooksul korduv alaseljavalu episood. 

WalkBack uuringus Austraalias osales 701 täiskasvanut, kes olid hiljaaegu paranenud vähemalt 24 tundi kestnud mittespetsiifilise alaseljavalu episoodist. Osalejad randomiseeriti 1:1 kas individualiseeritud kõndimisprogrammi koos kuue füsioterapeudi juhendatud õppesessiooniga või kontrollgruppi. Kõndimisprogrammi sihiks oli käimine viiel korral nädalas vähemalt 30 minutit päevas kuue kuu jooksul, kuid vajadusel sai seda individualiseerida. Jälgimisperiood jäi vahemikku ühest kolme aastani. 81 protsenti osalejatest olid naissoost, keskmises vanuses 54 aastat.

Sekkumisgrupil, kes kõndimas käisid, oli vähem igapäevaseid tegevusi piiravaid alaseljavalu episoode võrreldes kontrollgrupiga. Samuti oli sekkumisgrupis peaaegu kaks korda pikem aeg (208 päeva) järgmise seljavalu episoodini kui kontrollgrupis (112 päeva).

12 kuu jooksul tekkis vähemalt üks kõrvaltoime sekkumis- ja kontrollgrupi patsientidel sarnase sagedusega, kuid sekkumisgrupis oli rohkem jalgadega seotud kõrvaltoimeid (100 vs 54 kontrollgrupis).

Ei ole täpselt teada, miks kõndimine alaseljavalu ennetamiseks nii tõhus on, kuid tõenäoliselt mängivad rolli lülisamba struktuuride vaheldumisi koormamine, tugevdamine ja lõdvestamine ning stressi leevendus, samuti enesetunnet parandavate endorfiinide vabanemine. Muidugi on teada ka, et liikumisel on palju muid positiivseid mõjusid tervisele, näiteks südame-veresoonkonnale, luutihedusele, kehakaalule ja vaimsele tervisele.

Kõndimisprogramm oli lisaks elukvaliteedi parandamisele ja valuvabade perioodide pikendamisele ka väga kuluefektiivne. Sekkumisgrupi patsiendid vajasid vähem tervishoiuteenuseid ja nende töölt eemal viibimise aeg vähenes umbes poole võrra, kirjutab perearst Piret Rospu portaalis Med24.