/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/08/01/16259332t1he241.jpg)
Liikumise depressioonivastane mõju on hästi teada, kuid selle toimemehhanismid on ebaselged. Pärast ulatuslikku uuringute läbivaatamist depressiooni ja kehalise aktiivsuse kohta on teadlased välja pakkunud uue hüpoteesi.
Liikumine leevendab depressiooni ja nüüd on selgunud selle põhjus
Depressiooni all kannatavad inimesed võivad kogeda apaatsust, entusiasmi puudumist ja anhedooniat, mis tähendab võimetust tunda rõõmu või naudingut tegevustest, mida nad tavaliselt naudiksid. Need tegurid viivad motivatsiooni vähenemiseni, mis takistab inimesi osalemast töö- ja sotsiaalsetes tegevustes.
On teada, et kehaline aktiivsus, eriti aeroobne treening, võib vähendada või isegi ära hoida depressiivseid sümptomeid, kuid kuidas see täpselt toimib, pole selge. Londoni ülikooli kolledži (UCL) teadlased vaatasid läbi hulga inim- ja loomkatsete uuringuid, mis uurisid depressiooni ja treeningu aluseks olevaid mehhanisme ning pakkusid välja uue hüpoteesi kehalise aktiivsuse antidepressiivse mõju kohta, vahendab New Atlas.
«On veenvalt näidatud, et aeroobse treeningu antidepressiivne mõju on tõestatud randomiseeritud kontrollitud katsetega, kuid selle mehhanism pole hästi mõistetav,» ütles dr Emily Hird, UCL kognitiivse neuroteaduse instituudist, uuringu juht ja peamine autor. «Osaliselt on see tingitud sellest, et see hõlmab tõenäoliselt mitmesuguseid bioloogilisi ja psühholoogilisi protsesse.»
Varasemad uuringud on näidanud, et anhedoonia on seotud aju tasusüsteemide häiretega. Need süsteemid aktiveeruvad, kui kogetakse midagi meeldivat, näiteks maitsvat toitu, seksi või tarbitakse sõltuvust tekitavaid aineid. Kui kokkupuude tasu stimuleerijaga toimub, vabastab aju rohkem dopamiini, mis annab naudingutunde ja motivatsiooni midagi uuesti teha, sest see tundub hea. Depressiooniga inimeste puhul on need tasusüsteemid häiritud, mis tähendab, et nad on vähem motiveeritud pingutama, et tasu saada.
Uuringud on samuti näidanud, et depressioon, eriti anhedoonia, on seotud põletikuga, mis võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme ja häirida dopamiini aktiivsust. Uuringud on leidnud, et keha toodetavate põletikuliste ainete pärssimine vähendab depressiivseid sümptomeid ja anhedooniat.
Kokkuvõttes viitasid tõendid sellele, et põletik vähendas dopamiini ülekannet, mis vähendas omakorda motivatsiooni pingutuse suhtes, põhjustades anhedooniat ja väsimust. Teadlased leidsid ka tõendeid selle kohta, et kehaline aktiivsus vähendas põletikku ja parandas dopamiinisüsteemi funktsioneerimist, pingutuse tegemist ja motivatsiooni.
«Lisaks oma positiivsele mõjule põletikule, dopamiinile ja tasusüsteemidele vähendab treening ka oksüdatiivset stressi ning parandab enesehinnangut ja enesetõhusust,» ütles Hird. «Meie hüpotees on, et treening – eriti aeroobsed tegevused, mis teevad sind higiseks ja panevad hingeldama – vähendab põletikku ja suurendab dopamiini ülekannet, mis omakorda suurendab soovi pingutada ja seega tõstab üldist motivatsiooni.»
Teadlased loodavad, et nende hüpotees aitab kujundada uusi depressiooniravi strateegiaid, näiteks isikustatud treeningprogramme.
Kehalise aktiivsuse antidepressiivsete mehhanismide mõistmine võib aidata paremini mõista ka depressiooni põhjustavaid mehhanisme ja arendada uusi sekkumisstrateegiaid, eriti isikustatud sekkumise valdkonnas, ütles Hird.
Vajalikud on ka edasised uuringud, mis kasutavad suuri randomiseeritud kontrollitud katseid, et hinnata treeningu mõju depressioonile ja mõõta selle mõju muutujatele, sealhulgas põletikule, dopamiini ülekandele ja motivatsioonile. Selleks korraldavad teadlased uut uuringut, milles osaleb 250 osalejat vanuses 18 kuni 60 aastat.
«Oluline on ületada takistusi, mis takistavad depressiooniga inimesi treeningus osalemast, kuna regulaarne kehaline aktiivsus võib leevendada sümptomeid, parandada meeleolu ja anda inimestele jõudu taastumiseks,» ütles Hird. «Selle osana on oluline leida strateegiaid, mis julgustaksid inimesi treenima.»
Uuring avaldati ajakirjas Translational Psychiatry.