Uuringute kohaselt on enam kui pooled kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud ning meestest on seda koguni 60 protsenti. Põhja-Eesti regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ning Spordinädala üks patroonidest kardioloog dr Margus Viigimaa märgib, et tööealise Eesti mehe peamiseks mureks on just liigsest kehakaalust põhjustatud terviseprobleemid, näiteks kõrge vererõhk ja kolesterool, samuti veresuhkru tase, mis on südame-veresoonkonna haiguste peamised riskitegurid. Kuid oma südame ja üldise füüsilise tervise heaks saab igaüks ise palju ära teha.
«Rohkem kui pooled südame-veresoonkonna haigustest on ennetatavad elustiili muutusega. Tervislikuma elustiili aluseks on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ning stressi taseme langetamine,» ütles Viigimaa.
«Liikumine on eelduseks heale enesetundele. Nii nagu kopsuta ei saa hingata, ei saa meie tugisüsteem – luud, liigesed, lihased – toimida ilma liigutusteta. Kes ei liigu, jääb varem või hiljem haigeks, tekivad vaimse- või füüsilise tervise häired,» rõhutas perearst Diana Ingerainen.
«Üle 25 aasta perearstikogemust on andnud mulle võimaluse näha haiguste kujunemist ja mulle teeb muret, et vaegliikumine ei ole nii tuntud terviseriski tegur kui näiteks tubaka tarvitamine. Süsteemse liikumisega on võimalik ennetada nii depressiooni kui kõrgvererõhktõve, aga seda ei teadvustata. Tegelikult loeb iga samm ja harjutus, et tõsta immuunsust ja parandada ainevahetust,» lisas Ingerainen.
«Spordinädala eesmärk on julgustada liikuma väikeste sammudega aktiivsema elustiili poole eelkõige neid, kes aktiivset füüsilist liikumist mingil põhjusel veel harrastanud ei ole. Regulaarne liikumine on üks kättesaadavamaid ja kindlamaid viise tervena elatud aastate juurde saamiseks,» ütles SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse projektijuht ja Spordinädala koordinaator Renna Nelis. «Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel tervise hoidmiseks nädalas vähemalt 2,5–5 tundi mõõduka või 1,25–2,5 tundi tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust.»