Unepuudusel on need laastavad tagajärjed

Uni aitab kehal taastuda. Foto: Shutterstock

Paljud tunnevad end pärast rahutut ööd uimasena. Kuid mõned sotsiaalmeedia kasutajad proovivad rinda äärmusliku väsimusega, osaledes «mitte-magamise väljakutses», kirjutab The Conversationis professor Adam Taylor, kes on Lancasteri ülikooli kliinilise anatoomia õpikeskuse juht.

19-aastane YouTuber Norme üritas otseülekandes püstitada uut maailmarekordit järjestikuste magamata päevade arvestuses. 250 tunni täitumisel väljendasid vaatajad muret tema tervise pärast. Norme suutis olla magamata 264 tundi ja 24 minutit.

Norme sai pärast katsetust keelu sotsiaalmeedia platvormidelt, nagu YouTube ja Kick. Ta ei suutnud ka purustada Guinnessi maailmarekordit, mille püstitas 1986. aastal Robert McDonald 453 tunniga – olles magamata peaaegu 19 päeva.

1997. aastal lõpetas Guinnessi rekordiraamat selle rekordi jälgimise ohutuskaalutlustel, kuna pikaajaline magamatus võib olla äärmiselt ohtlik. Täiskasvanud peaksid regulaarselt magama vähemalt seitse tundi öösel, kuna krooniline unepuudus võib suurendada riski depressiooni, diabeedi, rasvumise, infarkti, hüpertensiooni ja insuldi tekkeks.

Uni on meie igapäevaelu oluline osa, mis aitab kehal taastuda ja parandada kahjustusi. Une esimesed kolm staadiumit võimaldavad südamelööke ja vererõhku vähendada, samas kui viimane staadium – kiirete silmaliigutuste (REM) faas – on oluline kognitiivsete funktsioonide, nagu loovus, õppimine ja mälu jaoks. Alkoholi või kofeiini tarbimine õhtul võib neid staadiumeid häirida.

Unepuudus võib olla kas äge või krooniline. Juba 24-tunnine unepuudus võib põhjustada suuremat funktsionaalset pidurdust kui mõningane alkoholi pruukimine. Pikaajaline unepuudus võib viia «mikroune» ehk tahtmatute uinakuteni, hallutsinatsioonideni ja reaalsustaju kaotuseni.

Kuigi mõnel inimesel võib ühest korralikust unest piisata taastumiseks, võib teistel taastumine võtta päevi või isegi nädalaid. Uuringud on näidanud, et isegi lühiajaline unepuudus võib põhjustada ainevahetuses muutusi, mis soodustavad kaalutõusu ja insuliinitundlikkuse langust.

Öövahetuses töötavad inimesed võivad olla pidevas unepuuduses, mis suurendab varajase surma riski. Uuringud on näidanud, et nii liiga vähene kui ka liiga pikk uneaeg on seotud suurenenud surmariskiga.

Parim lahendus on vältida sotsiaalmeedia väljakutseid ja järgida häid uneharjumusi, et tagada ööpäevas 7–9 tundi kvaliteetset und, mida keha vajab.