Uuring: noorte liikumisaktiivsus jätab kõvasti soovida

Pilt on illustreeriv. Foto: Sille Annuk/Scanpix

Kuigi Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab noortel liikuda iga päev vähemalt tund aega, järgib tervise arengu instituudi andmetel Eestis seda joont vaid 19 protsenti 11–15-aastastest poistest ja 13 protsenti tüdrukutest.

«Õpilaste kehalise aktiivsuse tase ei ole perioodil 2013–2022 oluliselt muutunud. Kehalist aktiivsust oleks võimalik suurendada igapäevase argiliikumise arvelt ja soodustades noorte treeningutes osalemist,» kirjutab tervise arengu instituudi (TAI) teaduskommunikatsiooni juht Liis Reiter artiklis, mis on koostatud rahvastiku tervise aastaraamatu 5. peatüki põhjal.

HBSC 2022. aasta uuringu andmetel käis aktiivse tegevusega huvialaringis või trennis 64 protsenti 11–15-aastastest poistest ja 60 protsenti sama vanadest tüdrukutest. Reiteri kinnitusel on trennis käimine seotud pere finantsolukorraga. Oluliselt enam osaleb treeningutel selliseid noori, kes peavad oma pere majanduslikku olukorda heaks.

Teise, 2022. aastal Eesti kooliõpilaste seas tehtud uuringu andmetel osales umbes kolmveerand esimese ja neljanda klassi õpilastest liikumisega seotud huvitegevustes, kuid seitsmendas klassis vähenes nende osatähtsus märgatavalt ning jäi alla kahe kolmandiku. Ajaliselt veetsid poisid liikumisega seotud huviringides rohkem aega kui tüdrukud. Vanemad õpilased treenisid sagedamini: neljandas ja seitsmendas klassis oli kolm või rohkem tundi nädalas treenivaid poisse ligi 50 protsenti ja tüdrukuid umbes 40 protsenti.

«Põhikooli esimeses astmes on viimane aeg aktiivse treeningtegevuse püsivaks omandamiseks,» kirjutab Reiter. «Teises kooliastmes suureneb nädalas liikumisega seotud huvitegevusele kulutatud aeg ja kolmandaks kooliastmeks hakkab liikumisharjumus kinnistuma ning kujuneb tõenäoliselt välja ka see osa rahvastikust, kes liigituvad hilisemas elus väheliikuva eluviisi viljelejaks.»

Reiter tõdeb, et igapäevast kehalist aktiivsust aitab suurendada ka argiliikumine. Jalgsi või motoriseerimata sõiduvahendiga läks 2022. aasta andmetel kooli pea 40 protsenti esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest. Umbes sama palju oli õpilasi, keda viidi kooli autoga. Esimeses klassis oli selliseid õpilasi 46 protsenti, neljandas 36 ja seitsmendas 32 protsenti klassis.

Koolist koju läksid jala või motoriseerimata sõiduvahendiga juba pooled õpilased. Võrreldes kooli minemisega suurenes ka nende õpilaste osakaal, kes kasutasid koju minekuks ühistransporti või koolibussi – seda siis 21 protsendi asemel 31. Seevastu kahanes autoga koju viidavate õpilaste osatähtsus vanuse kasvades märgatavalt: esimeses klassis oli selliseid õpilasi veerand, neljandas klassis iga kuues ja seitsmendas iga kümnes.

Mõlemad teekonnad kodu ja kooli vahel läbis jalgsi või motoriseerimata sõiduvahendiga 40 protsenti õpilastest. Motoriseerimata sõiduvahendiga sõitjaid oli poiste seas kaks korda enam kui tüdrukute seas: vastavalt 11 ja 5 protsenti.

«Kui ühistranspordi sõidugraafikud, koolitundide ja huviringide algus- ja lõpuajad kooskõlla viia ning kujundada avalik ruum selliseks, mis soodustab jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning teeb väljas viibimise meeldivaks, on võimalik paljude õpilaste kehalist aktiivsust suurendada,» kirjutab Reiter. «Aktiivne liikumine enne koolipäeva algust teeb lapsed reipamaks ja võimaldab neil keskendunult kaasa töötada juba esimesest tunnist ja parandab õppeedukust, edendab füüsilist ja vaimset tervist ning arendab iseseisvust. Ratta, rula või rulluiskudega kooli ja kodu vahel liiklemisel lisandub täiendava kasuna tasakaalu- ning keha- ja ruumitunnetus.»

Reiter kirjutab, et tulevikus aitab varakult omandatud harjumus palju igapäevatoimetusi autovabalt teha ja regulaarselt treenida. Sellel harjumusel on potentsiaali jääda püsima terveks eluks ning suurendada tervena elatud aastaid.