Mis juhtub vaimse tervisega, kui loobuda üheks kuuks alkoholist?

Alkoholist loobumine annab parema une ja toob päevavalgusse uued rõõmud. Foto: Shutterstock

Alkoholitarvitamise vähendamine on lisaks igapäevasele liikumisele üks parimaid asju, mida oma vaimse tervise heaks teha. Ka ühekuulisel abstinetsil on nähtavad, tajutavad tagajärjed, kirjutab arst–psühhiaatria resident Ove Liis Mahhov.

Fakt, mida paljud ei tea – ei ole olemas ohutut alkoholitarvitamist. Terviseriskid algavad juba väikestest kogustest, olenemata alkoholi liigist ja selle kontsentratsioonist joogi sees. Jah, ka punane vein teeb rohkem kahju kui kasu! On aga ka hea uudis. Kui regulaarselt väikeses või mõõdukas koguses alkoholi tarvitav inimene sellest (ajutiselt) loobub, hakkavad tema vaimse tervisega juhtuma ootamatult toredad asjad.

Alkohol ja uni

Alkohol on kehv unerohi. Jah, peale alkoholi tarvitamist võib kiiremini «ära vajuda», aga sellel on hind. Une kvaliteet kukub. REM uni, mis on aju heaks toimimiseks hädavajalik, väheneb. Ajakirjas Translational Psychiatry 2024. aastal ilmunud uuringus, kus uuriti ajuvõrgustike omavahelist koostööd, leiti, et REM une puudus kahjustab igapäevaseks toimimiseks vajalike närvivõrgustike koostööd. Lisaks REM puudusele teeb alkohol une katkendlikuks, eriti öö teises pooles. Õhtul alkoholi tarvitanud inimene on sageli hommikul väsinud, uimane. Mõju on nähtav ka siis, kui joodud alkoholi kogus mahub madala riski piiresse.

Kui alkoholist loobud, võib esimestel päevadel olla raskem magama jääda, aga nädala-kahe pärast avastad, et uinud õhtuti kiiremini, oled hommikul puhanum ja päeval efektiivsem.

Alkohol ja ärevus, depressioon

Alkohol ja vaimse tervise häired on omavahel tugevalt seotud. Inimesed kipuvad oma ärevust ja depressiooni alkoholiga «ravima». Enamasti nad ei tea, et alkohol hoopiski süvendab ärevust – teeb ehk korraks paremaks, aga pikas perspektiivis kehvemaks.

Alkohol aktiveerib keha stressisüsteemi – on leitud, et regulaarsel tarvitamisel tõuseb stressihormoon kortisooli tase veres. Sama on depressiooniga –kurvameelsus paneb jooma, aga joomine tekitab masendust juurde. Tarvitamise lõpetamise järgselt hakkab kortisoolitase, õnneks, normaliseeruma juba esimeste nädalatega.

Alkoholi tarvitamine mõjutab ka suhtlusärevust. Kuna alkohol surub maha kontrollkeskuse töö ajus, tunneb inimene ennast julgemana ning käitub vabamana, tunneb vähem häbi ja piinlikkusetunnet. Kui suhtlusolukordades alkoholile toetuda, tekib seos – «ma ei saagi kainena hakkama». Eneseusk ja kaine peaga suhtlemise oskus kahanevad, aja jooksul suhtlemisärevus tegelikult kasvab. Kui tarvitamine lõpetada, on tõenäoline, et tekivad kained edukogemused ja suhtlusärevus väheneb.

Igapäevases töös olen korduvalt näinud, et kui inimene on alkoholist loobunud (ka siis, kui tema tarvitamine mahub madala riski piiridesse), on ta vabanenud sellisest ärevuse ja depressiooni sümptomaatikast, mille vastu tavaliselt ilma ravimite või pikaajalise psühhoteraapiata ei saa.

Alkohol ja tolerantsus

Regulaarsel tarvitamisel harjub keha alkoholiga. Mida rohkem ja sagedamini juua, seda kiiremini ja suuremas koguses peab tarvitama, et soovitud enesetundeni jõuda. Kui teha paus, hakkab keha jälle kaine olekuga kohanema ning uuesti alustades on joodud kogused väiksemad. Väiksemad kogused tähendavad ka väiksemat tervisemõju. Paus teeb kehale head – mida vähem jood, seda vähem tahad!

Kui soovid odavat ja efektiivset ravimeetodit ärevuse või depressiooni vastu, siis alkoholist loobumine on sinu jaoks. Esimesed päevad on keerulisemad, aga kui need üle elada, siis enamus inimesi näeb head mõju juba nädala-kahega.

Alkopausid on tervisele head. Mida rohkem ja pikemaid neid koguneb, seda parem, aga ka mõne nädala või kuu pikkune paus on nähtava mõjuga. Edu!

Nippe tarvitamise vähendamiseks

• Lepi sõbraga kokku ajaperiood, mil alkoholi ei joo. Nii on lihtsam endale antud lubadusest kinni pidada
• Kiida ja premeeri ennast iga päeva eest! Iga joomata jäänud klaas või vähendatud kogustega päev on võit sinu tervisele.
• Meenuta, mis olukordades on sul tavaliselt kõige raskem alkoholile «ei» öelda, mõtle juba ennetavalt välja viisid, kuidas neis olukordades toime tulla või neid vältida.
• Otsi alkoholitarvitamise asemel endale mõni muu meeldiv tegevus, näiteks uus hobi, liikumine või alkoholi mitte haarav ajaviide sõpradega.
• Ära hoia kodus alkoholivarusid.
• Varu koju mittealkohoolseid jooke ja katseta häid alkoholivabasid kokteile.
• Mõtle valmis paar erinevat viisi peol «ei» ütlemiseks.
• Võid proovida ka alkoholitarvitamise vähendamise veebipõhist, tasuta programmi «Selge» (alkoinfo.ee), mis aitab enda tarvitamisharjumusi tundma õppida ja neid muuta.