4 märki, mis võivad viidata unehäirele

Magades ei puhka välja? Foto: Shutterstock

Kehvasti magatud öid ning stressirohkemaid perioode tuleb vahel igaühel ette, kuid hoopis teine asi on krooniliseks kujunenud unehäire, mis ravimata jättes on juba tõsine terviserisk südamele, vaimsele ja üldisele tervisele.

Spordiblogi MyFitnessPal reastas neli märki, mis viitavad tõenäoliselt unehäirele.

Krooniline väsimus. On loogiline, et tunned väsimust pärast rasket tööpäeva või õhtut linna peal, kuid kurnatus pärast linade vahel veedetud kaheksat tundi viitab, et unega on midagi korrast ära. «Kehv uni suurendab väsimustunnet, kuid keegi ei taha kogu aeg väsinud olla,» nentis unemeditsiini professor Mohan Dutt. Uinumist ning öö läbi magamist takistab insomnia ehk unetus. See teeb raskeks ka päevatoimetused, eriti kui pole võimalik vahepeal uinakut teha. Arvatakse, et äge unetus kimbutab iga neljandat täiskasvanut ning selle vallandavad stress, kaasuvad haigused või ravimite kõrvaltoimed. Insomniat peetakse krooniliseks, kui see esineb vähemalt kolmel ööl nädalas vähemalt kolme kuu vältel. Efektiivseks ravimeetmeks peetakse kognitiivset käitumisteraapiat.

Rahutute jalgade sündroom. See tähendab vastupandamatut tungi jalgu liigutada ning sümptomid muutuvad tõsisemaks eriti öösel. Selle sündroomi all kannatab hinnanguliselt kümnendik elanikkonnast. Neist omakorda 80 protsenti kogeb just uneajal perioodilist jäsemete liikuvust, mis tähendab, et nad vähkrevad keskmiselt iga 15 minuti järel. See teeb sügavasse unefaasi jõudmise väga raskeks ega võimalda öösel välja puhata. Ühe uuringu kohaselt on just krooniline unetus see, mille tõttu sündroomi põdejad arsti juurde pöörduvad.

Norskamine. «Tihti näeme patsiente, kelle abikaasa kaebab tema norskamise pärast. Norskamine äratab keset ööd üles või teeb seda partner, kes teist togib, see häirib mõlema und ja uuesti uinumist,» nentis unearst Dan Root. Vahel on norskamine tingitud viirushaigusest või allergiast, kuid krooniline norskamine on uneapnoe sümptom. Tegu on unehäirega, mille puhul norskamine põhjustab uneajal korduvalt lühikesi hingamispause. Kuna seegi ei võimalda hästi välja puhata, on norskajad päeval tihti unised. Uneapnoe ravi on vajalik, sest see on pikemas perspektiivis südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur.

Keskendumisraskused. Vähene uni või öö otsa vähkremine väsitavad aju piisavalt, et järgneval päeval on raskusi keskendumise ja mäluga, sealjuures isegi poenimekirja meelespidamisega. Unenappus ja väsimus aeglustab aju tööd. Juba on uuritud, et näiteks uneapnoe võib tekitada ajus muutusi, mõjutades kolme neurotransmitteri taset. See suurendab stressi ja ärrituvust ning teeb keskendumise raskemaks.

Kui sa öösiti norskad, unetult vähkred või uimaselt ja kurnatult ärkad, ei peaks siiski veel paanikasse sattuma. Kui need mured on kroonilised, on soovitatav pöörduda perearsti poole.