Õnnest on puudu just nii mitu minutit uneaega

Hea uni parandab meeleolu. Foto: Shutterstock

Hea uni annab mitmeid eeliseid. Baylori ülikooli uus uuring tõi esile, et isegi vähene une pikenemine – kõigest 46 minutit rohkem und öösel – on seotud üldise heaolu paranemisega, sealhulgas tänulikkuse, elujõulisuse, vastupidavuse ja prosotsiaalse käitumise paranemisega.

Uuring, pealkirjaga «Tänulikkus, elujõulisus ja prosotsiaalne käitumine pärast eksperimentaalset unepiirangut ja unepikendust», avaldati ajakirjas Journal of Positive Psychology. Alexander Do ning tema juhendajad Michael K. Scullin ja Sarah Schnitker uurisid une mõju vaimsele heaolule, vaadeldes, kuidas mõjutavad heaolu rohkem magatud öötunnid.

Varasemad uuringud on keskendunud unevaeguse negatiivsetele mõjudele, kuid see uuring tõi esile, kuidas uni saab positiivselt heaolu suurendada, mitte ainult negatiivseid mõjusid vältida. Tänulikkust, vastupidavust ja elujõulisust peetakse tavaliselt omadusteks, mis toetavad head und, kuid Do uuris, kas uni ise võib neid positiivseid seisundeid süvendada.

Uuringus osales 90 noort täiskasvanut, kes jaotati juhuslikult hilise või varajase magamamineku ning tavalise une režiimidesse, jälgides nende unemustreid nädal aega aktigraafia abil. Tulemused näitasid, et osalejad, kel tuli unetunde juurde, kogesid suuremat vastupidavust, tänulikkust ja elujõulisust. Samas ilmnes, et une vähendamine isegi vaid 37 minuti võrra tõi kaasa languse meeleolus, vastupidavuses, elujõulisuses ja tänulikkuses.

Uuring tõi esile, et piisav uni ei mõjuta mitte ainult isiklikku heaolu, vaid ka prosotsiaalset käitumist. Rohkem magada saanud inimesed ilmutasid rohkem tänulikkust ja positiivsemat sotsiaalset suhtumist. Täiendavas uuringus leiti, et 7–9 tundi magavad inimesed, kes raporteerisid head unekvaliteeti, olid 7–45% tõenäolisemalt annetanud heategevusse.

See uuring rõhutab une olulisust heaolu edendamisel ning viitab võimalikele tulevastele uurimis- ja sekkumissuunistele.