Soolevähi tekkeriski aitavad vähendada teatud toidud

Mida tarbida tervise heaks? Foto: Shutterstock

Viimastel aastakümnetel on alla 50-aastaste seas soolevähi diagnooside arv murettekitavalt kasvanud. Flindersi ülikooli teadlased viitavad, et selle kiire tõusu taga võivad olla muutused toitumisharjumustes.

Toitumisepidemioloog Yohannes Melaku rõhutab, et ebatervislikud toitumismustrid – sealhulgas suur kogus punast ja töödeldud liha, kiirtoitu, rafineeritud teravilju, alkoholi ja magusaid jooke – on tihedalt seotud seedetrakti kasvajate tekkeriski tõusuga.

Epidemioloog Zegeye Abebe ja tema meeskond analüüsisid 28 uuringut, mis keskendusid toitumismustrite ja seedetrakti vähkide vahelistele seostele. Tulemused viitasid, et tervislikud toitumisharjumused vähendasid vähiriski. Samuti analüüsiti 97 561 inimese andmeid, kus selgus, et kiudainete- ja küllastumata rasvade rikas dieet vähendas jämesoolevähi riski. Prognoosi kohaselt sureb sellesse haigusesse 2040. aastal 1,6 miljonit inimest.

Uuringud avaldati ajakirjades European Journal of Nutrition ja Nutrition Reviews.

Melaku sõnul on aeg astuda samme seedetervise kaitsmiseks, eriti arvestades seedetrakti vähkide sagenemist, sealhulgas nooremate inimeste seas. Toitumishariduse ja tervislike toitumismustrite edendamine võiks mängida olulist rolli vähi ennetamisel ja patsientide tulemuste parandamisel.

Uurijad rõhutavad, et põletikuprotsessid ja soolestiku bakterikoosluse muutused võivad olla toitumise ja vähi vaheliste seoste mehhanismideks. Antioksüdantiderikkad toidud – nagu marjad, rohelised lehtköögiviljad, pähklid, seemned, kurkum, küüslauk ja värvilised köögiviljad – on põletikuvastased. Samas punane liha, magusad joogid ja rafineeritud süsivesikud, näiteks valge sai, soodustavad põletikku, mis suurendab vähiriski.

Teadlased tõdevad, et kuigi tulemused on paljulubavad, on vaja asja rohkem uurida, et mõista täpsemalt, kuidas erinevad toitumismustrid mõjutavad seedetrakti vähkide tekkeriski. Samuti rõhutatakse vajadust toitumishariduse parandamise järele, et parandada inimeste tervisenäitajaid.

Allikas: Science Alert