:format(webp)/nginx/o/2024/12/20/16556093t1h4781.jpg)
Haigushooaeg on täies hoos. «Hetkel on peamisteks ülemiste hingamisteede nakkuste tekitajateks rinoviirused. Haigestumised on seotud ka SARS-CoV-2 viiruste ja A-gripiviiruste, adenoviiruste, inimese metapneumo- (hMPV) ja paragripiviirustega,» kirjutab terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Ilja Tšibisov.
Tõsisemad hingamisteede nakkushaigused on gripp, Covid-19 ja respiratoor-süntsütsiaalse viirusega (RSV) seotud nakkused. Need viirused võivad põhjustada raskemaid tüsistusi, sealhulgas kopsupõletikku ja hingamispuudulikkust, mis sageli vajavad haiglaravi.
Eakatel, krooniliste haigustega ja nõrgenenud immuunsusega inimestel on suurem risk haigestuda grippi, Covid-19sse ja RSVsse, samuti on neil suurem risk tõsiste tüsistuste, nagu südame- ja kopsuhaiguste tekkeks. Kuigi gripp ja Covid-19 võivad osal inimestel kulgeda kergelt, põhjustavad need viirused igal aastal märkimisväärse arvu surmajuhtumeid, eriti riskirühmades, mida tavaline äge respiratoorne haigus tavaliselt ei põhjusta.
Viiruslikud soolenakkused võivad põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja palavikku. Haigustekitajad levivad peamiselt fekaal-oraalsel teel, saastunud toidu, vee või pindade kaudu ning lähikontakti korral nakatunud inimesega.
Alates 2023. aasta oktoobrist on mitmed Euroopa riigid, sealhulgas ka Eesti, täheldanud Mycoplasma pneumoniae ja Chlamydophila pneumoniae nakkuste tõusu.
Mycoplasma pneumoniae on bakter, mille enamik nakkusjuhtudest kulgeb ülemistes hingamisteedes, aga vältab ka kerges vormis mitu nädalat. Tüüpilised sümptomid on kurguvalu, väsimustunne, palavik, köha, mis järk-järgult süveneb, peavalu. M. pneumoniae infektsiooni sümptomid on sarnased teiste hingamisteede infektsioonide sümptomitega. Selle peamine tunnusjoon on püsiv köha.
Kui infektsioon esineb sügavamal kopsudes, võivad tekkida raskemad sümptomid, nagu hingamisraskused; kiire ja pinnapealne hingamine; vilistav hingamine; valu rinnus, mis on hullem, kui inimene hingab või köhib; kõrgenenud südame löögisagedus; higistamine ja värisemine; söögiisu kadu; halb enesetunne.
Allikas: Medical News Today
Mycoplasma pneumoniae leidude arv kasvas 2024. aastal 2,7 korda võrreldes 2023. aastaga, vastavalt 5862 ja 2179 leidu. Võrreldes Mycoplasma pneumoniae põhjustatud haigestumisega on Chlamydophila pneumoniae laboratoorseid leide tunduvalt vähem (2023. aastal oli neid 375 vs. 2024. aastal 716). Siiski täheldati ka siin kahekordset kasvu. Juhtumite sagenemine leiab aset tavaliselt oktoobrist veebruarini, kuid Eestis on 2024. aasta tõus alanud varem. Suurim haigestumise kasv on laste ja noorte seas. Mõlemad haigused võivad avalduda atüüpiliste sümptomitena ning nende aladiagnoosimine on tavaline. Samuti võivad põhjustada raskekujulist kopsupõletikku, eriti immunosupressiooniga patsientidel.
Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) andmetel esineb Mycoplasma pneumoniae perioodiline kasv iga 3–7 aasta tagant. Selle põhjuseks võib lisaks olla pandeemia ajal rakendatud meetmete tõttu vähene kokkupuude nakkustekitajatega, mis vähendas haigestumist ja immuunsuse loomulikku teket.
Need haigustekitajad levivad peamiselt piisknakkuse kaudu köhimisel, aevastamisel või saastunud pindade puudutamisel.
Nakatumise vältimiseks on väga oluline järgida lihtsaid, kuid tõhusaid reegleid. Esiteks on oluline järgida hügieenireegleid: tuleb regulaarselt pesta käsi sooja vee ja seebiga, kasutada desinfitseerimisvahendeid, kui kätepesu pole võimalik ning vältida näo puudutamist, eriti silmade, nina ja suu piirkonnas. Rahvarohketes siseruumides oleks mõistlik kasutada maski ning vältida lähikontakte haigustunnustega inimestega.
Kasuks tuleb ka oma immuunsüsteemi tugevdamine. Tuleks eriti pöörata tähelepanu tervislikule toitumisele, piisavalt magada ja regulaarselt liikuda värskes õhus.
Üks tõhusamaid viise raskete haigusjuhtude ennetamiseks on vaktsineerimine. Soovitatav on end vaktsineerida gripi ja Covid-19 vastu, eriti riskirühma kuuluvatel isikutel, kellel on suurem oht haigestuda.
Samuti levivad praegu ka soolenakkushaigused. Enamiku moodustavad kalitsiviirused (noro- ja sapoviirus). Registreeritakse ka rota-, adeno- ja astroviiruslikke soolepõletikke. Detsembrikuus on registreeritute hulgas: noro- ja sapoviirus (47 protsenti), adenoviirus (27 protsenti), rotaviirus (18 protsenti).
2024. aasta 11 kuu summaarne haigestumine soolenakkustesse on vähenenud 5,2 protsendi võrra võrreldes 2023. aasta sama perioodiga. Viirusliku etioloogiaga soolenakkused (rota-, noro-, adeno-, sapoviirusenteriit jm) moodustasid 66,2 protsenti soolenakkuste üldarvust (2023. aastal oli 67,0 protsenti).
Need viiruslikud soolenakkused võivad põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, kõhuvalu ja palavikku. Haigustekitajad levivad peamiselt fekaal-oraalsel teel, saastunud toidu, vee või pindade kaudu ning lähikontakti korral nakatunud inimesega.
Nakkuse vältimiseks tuleks järgida järgmisi soovitusi.
Haigestununa vältige avalikke kohti ja võimalusel püsige kodus kuni sümptomite kadumiseni.
Rotaviiruse vastu on võimalik vaktsineerida väikelapsi. See vaktsiin on ka meie riiklikus immuniseerimiskavas ja on tasuta. Vaktsineerimine aitab märgatavalt vähendada haigestumise riski ja raskete sümptomite teket.
Haigestumise korral võtke ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga numbril 1220.
Haigena püsige kodus! Mis tahes nakkushaigusnähtude ilmnemisel jääge koju, kuni olete täielikult paranenud. Haigena ei tohi käia tööl, koolis, poes ega mujal avalikes kohtades.
Haigena järgige rangelt käte- ja hingamisteede hügieenireegleid ning võimalusel tellige eluks vajalik kontaktivabalt koju.