«Alaseljavalud on üks sagedamaid probleeme, millega oma töös kokku puutume. See on ka üks sagedamaid põhjuseid, miks inimesed peavad haiguslehe võtma,» selgitab dr Gilber Kask ning lisab, et 90 protsenti seljavaludest pole üldse ohtlikud, kuid on patsiendile ikkagi rasked, sest sellega on seotud pidev valu.
Millal ei pea arsti juurde minema?
Seljavalude korral on kõige sagedamini dr Kase sõnul tegemist valest rühist tingitud vaevustega. «Väga palju loeb, kuidas patsient istub, astub ja magab ning kas kõhu- ja seljalihased on toonuses. Tulenevalt sellest kõigest võivad tekkida lihaspinged, aga võib olla tekkinud ka seljalüli vahede degeneratsioon ehk seljalülide vahel olevad väikesed liigesed on hakanud kuluma. See on juba suurem mure.
Aga seljavalu võib tekkida ka ühekordse vale liigutuse tulemusena. Palju oleneb sellest, kuidas inimene on harjunud asju tõstma, kas sirge või kõvera seljaga. Sellisel juhul võivad selgroolülide vahelised sidemed, lihased või liigesed valutama hakata,» selgitab dr Kask. Tema sõnul laheneb suur osa selliseid muresid ise, organism taastub ning sellega ei pea midagi ette võtma.
Alati ei tasu seljavaluga kohe arsti juurde tormata. «See on nii siis, kui seljavalu ei kiirgu ning leeveneb käsimüügi valuvaigistitega,» rõhutab dr Kaarel Kilk. Ta lisab, et enamikul juhtudest möödub seljavalu ise kahe nädala jooksul. Lihaspingest tingitud seljavaluga ei soovitata jääda voodisse. «Passiivsus ei tule siinkohal kasuks. Liigu ringi ja ela oma elu, ära muidugi ka üle pinguta. Liikumine aitab lihaspingetest tingitud valul kiiremini üle minna,» ütleb dr Kilk.