«Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt avaldatud Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja (ETLIS) soovitused on lisaks täiskasvanutele mõeldud ka nii väikelastele kui noortele. ETLS töörühma liikumise töögrupi juhina soovin veidi selgust tuua, milline on meie noorte kehalise aktiivsuse ja uneaja olukord ning kui palju peaksid noored pingutama, et soovitustele järgi jõuda,» kirjutab Tervise Arengu Instituudi teadur Leila Oja.
Me kõik elame valesti. Aga noored?
Noorte seireuuring soovituste täitmise hindamiseks
Nagu täiskasvanute puhul, nii ka noorte tervisekäitumise osas viib TAI regulaarselt läbi eriteemalisi seireuuringuid. Tänu seireuuringutele on meil võimalik hinnata noorte tervisekäitumise hetkeseisu ning jälgida nende näitajate muutusi ajas. Kehaline aktiivsus on üks tervisekäitumise näitajatest, nii nagu ka ekraaniaja kasutamine või une pikkus, mis on samuti ETLS soovitustes arvandmetena esitatud.
Üks kõige pikema ajalooga noorte seireuuringutest on kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, mis rohkem on tuntud selle inglise keelse nimetuse lühendi järgi, HBSC (Health Behaviour in School-aged Children). Igal küsitluskorral kogutakse ligikaudu 5000 11-13- ja 15-aastaste noorte anonüümne andmestik, mille tulemused on ka rahvastiku arengukava mõõdikuteks. Järgmine HBSC-uuringu andmete kogumine Eestis algab käesoleva aasta novembris. Kuna Eestis läbiviidud uuring kuulub rahvusvahelisse HBSC-uuringu võrgustikku, siis on see andnud hea võimaluse võrrelda meie noorte tervisekäitumise näitajaid teiste, rohkem kui 40 riigi eakaaslaste tulemustega.
Uuringus on hinnatud kehalise aktiivsuse kõrval ka teisi tervisnäitajaid nagu vaimne tervis, eluga rahulolu, üldine terviseseisund jne. Noorte kehalisest aktiivsusest ja toitumisest rahvusvahelises võrdluses on lähemalt võimalik lugeda eelmisel aastal avaldatud raportist. Olulise kasuna on pikaajaline uuring aidanud mahuka andmestiku abil meil mõista nii eluviisi näitajate (uni, ekraaniaeg) mõju liikumisele, kui ka analüüsida peamisi tegureid, mis on takistuseks või eelistuseks noortele, et olla kehaliselt aktiivsed. Eesti noorte tervisekäitumise muutusi HBSC uuringu andmetel on võimalik jälgida uuringuraportite ja teadusartiklite kaudu uuringu veebilehel.
Soovitused ja hetkeseis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldas 2020. aastal viimased kehalise aktiivsuse soovitused, mille järgi peaksid 5−17-aastased lapsed ja noored kogu nädala jooksul harrastama keskmiselt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist päevas, tegevused peaksid olema eelkõige aeroobsed. Vähemalt kolmel päeval nädalas tuleks lisaks teha tugeva intensiivsusega aeroobseid ning luid ja lihaseid tugevdavaid tegevusi. Vähendada tuleks igapäevast istumisaega, eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vabal ajal ekraani taga veedetud aja vähendamisele. Ka Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused järgivad neid WHO soovitusi.
Liikumissoovituste kohaselt tuleks aktiivseks liikumiseks kulunud aega hinnata kogu nädala lõikes, ehk siis nädala koormuse võib jagada iga päeva peale, et arvutuslikult tuleks iga päeva kohta vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist. Näiteks kui mõnel päeva kestab trenn 1,5−2 tundi, siis mõistagi järgmine päev võib kehaline koormus olla siiski kergem. Oluline on aktiivse liikumise regulaarsus kogu nädala jooksul.
Meie senised uuringuandmed hindavad noorte 60-minutilist kehalist aktiivsust kõigil seitsmel päeval nädalas igapäevaselt, nii nagu oli soovitatud varasemalt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust leiab infot lisaks kehalise aktiivsusele ja trennis käimisele ka uneaja pikkuse ja ekraaniaja kasutuse kohta.
Kuigi huviringis või treeningul käib 62 protsenti noortest, liiguvad WHO soovituslikul tasemel aktiivselt 5-7 päeval nädalas ikka alla poole noortest.
Igapäevane kehaline aktiivsus
Seitsmel päeval nädalas vähemalt 60 minutit mõõduka aktiivsusega on vaid 16 protsenti 11–15-aastastest Eesti kooliõpilastest: poistest 19 protsenti ja tüdrukutest 13 protsenti. Et uute soovituste valguses on aktiivsete liikujate hulk nädala arvestuses alahinnatud, siis parema ülevaate saamiseks arvestatakse vähemalt mõõduka aktiivsusega liikujaid viiel kuni seitsmel päeval nädalas (mitte ainult seitsmel päeval). Noori, kes on vähemalt üks tund aktiivsed viiel ja enamal päeval nädalas on 42 protsenti, neist poisse rohkem kui tüdrukuid.
Trennis käimine
2022. aasta seisuga osales aktiivse tegevusega huvialaringis või treeningul 62 protsenti 11–15-aastastest noortest. Nii trennis käimise sagedus nädala lõikes kui poiste ja tüdrukute osalemine treeningutel on vanusega muutuv. Kõige sagedamini kasutatav harjutuskordade arv on kolm korda nädalas. Kui kehaliselt aktiivseid poisse on reeglina rohkem kui tüdrukuid, siis kolm korda nädalas treenivaid poisse ja tüdrukuid on võrdselt. Siiski näib, et poisid püsivad treeningrühmas kauem. Kui 11-aastasi poisse-tüdrukuid käib trennis sama palju (73 protsenti), siis 13-aastastest poistest käib trennis 62 protsenti ja tüdrukutest vaid 56 protsenti.
Piisava uneajaga on koolipäevadel vaid 68 protsenti noortest ning oma ekraaniaja kasutust hoiab kuni kahe tunni piires vaid kolmandik 11-, 13- ja 15-aastastest noortest.
Kehaline aktiivsus ja seda mõjutavad tegurid
Nagu ka varasemad HBSC-uuringud on näidanud, siis mida kõrgem on õpilaste hinnang pere majanduslikule seisule, seda suurem on nende õpilaste üldine kehaline aktiivsus. Sama kehtib ka treeningutel osalemise kohta. Kuigi treeningutel osalemine nõuab õpilaselt suurt pühendumist, pole vähetähtis toekas taustajõud ehk siis vanemate toetus. Analüüside kohaselt on treeningutel osalemine seotud pere parema majandusliku olukorraga kõikides, 11-, 13- ja 15-aastaste vanuserühmades.
HBSC-uuringu tulemused on kinnitanud, et kehaliselt aktiivsetel noortel on mitmeid tervise ja heaoluga seotud positiivseid eeliseid. Kehaliselt aktiivsete noorte enesehinnanguline tervis ja eluga rahulolu on üle pooltel noortest väga hea, neile meeldib koolis käia, kehaliselt aktiivsetel noortel esineb vähem depressiivseid episoode ning aktiivsete noorte hulgas on vähem liigse kehakaaluga noori.
Uneaeg ja selle kvaliteet
Eakohaseks uneaja pikkuseks on ETLS soovitatud 14–17-aasta vanustele 8–10 tundi. HBSC-uuringu analüüsis on hinnatud soovitatavaks uneajaks 11-aastastel 8–9,5 tundi ja 13–15-aastastel 7,5–9 tundi. HBSC-uuringu andmetel on soovitavast uneajast vähem magavaid noori järjest rohkem.
Koolipäevadel on unevõlas keskmiselt 32 protsenti noortest, nende hulgas tüdrukuid rohkem kui poisse. Iga vanuserühmaga kasvab unevaeguses noorte hulk 10 protsendi võrra: kui 11-aastaste seas on unevaeguses ligikaudu viiendik (18 protsenti), 13-aastaste seas kolmandik (34 protsenti), siis 15. eluaastaks on unevaeguses peaaegu pooled (44 protsenti) noortest. Murelikuks teeb just vanima vanuserühma poiste ja tüdrukute unevõlg – alla soovitava uneaja magab koolipäevadel 42 protsenti 15-aastastest poistest ja 47 protsenti 15-aastastest tüdrukutest.
Analüüsides unevõlas olevate õpilaste heaolu näitajaid selgub, et ebapiisav uni on seotud noorte kehvema elukvaliteediga, vaimse tervise probleemidega, suurema riskikäitumise, halvema koolis edasijõudmisega ja vähesema kehalise aktiivsusega.
Ekraaniaeg
Soovitustele vastavat ekraaniaega, ehk siis vabal ajal kuni kaks tundi päevas ekraaniaega (sealhulgas mängud, sotsiaalvõrgustikud, videod ja/või internet) kasutanud noori on keskmiselt kolmandik. Ehk need õpilased suudavad vabal ajal oma ekraaniaega ja arvutikasutust hoida soovituslikus mahus kontrolli all. Ekraaniaja kasutust hinnates pole siiski vähetähtis, et võrreldes varasemaga on pikenenud ka koolitööle kuluv aeg arvutis. Vähemalt kaks tundi päevas kasutas koolitööde tegemiseks digivahendeid 30 protsenti õpilastest, võrreldes 2018. aastaga on see näitaja kasvanud 11 protsendi võrra.
Kauem ekraanide ees viibivad noored magavad uuringu andmete põhjal sagedamini alla soovitusliku uneaja, neil esineb sagedamini riskikäitumist, nad hindavad madalamalt oma tervist ja kehvemalt õppeedukust.