/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/02/12/16651788t1h5a21.jpg)
Riigikantselei innovatsioonifond toetab liikumisretsepti väljatöötamist ja katsetamist, mille alusel hakkab perearst andma kirjalikku liikumissoovitust inimeste terviseseisundi parandamiseks või haigussümptomite leevendamiseks.
Projekti käigus katsetatakse kolme lahendussuunda: patsiendid saavad liikumisaktiivsuse tõstmiseks üldised juhised, patsiente suunatakse kasutama liikumisharjumust toetavat digitaalset lahendust ning nad viiakse kokku vastava kutse omandanud liikumisharrastuse treeneriga. Liikumisretsepti täpne kontseptsioon ja disain luuakse vastava hanke raames. Projekti kestuseks on planeeritud 38 kuud ning selle elluviimise eelarve on ligi miljon eurot.
«Piisav liikumine on pikema elu ja hea tervise vundament. Lisaks sellele, et kehaline aktiivsus vähendab haigestumise riski, on see ka oluline vaimse tervise vitamiin. Just tervishoiutöötajad puutuvad regulaarselt kokku patsientidega, kelle puhul aitaks liikumisalane nõustamine raviplaani osana nende seisundit oluliselt parandada. Liikumisretsept suunab abivajajad spetsialistide toel rohkem liikuma, mis paljudel juhtudel on ravimitele tõhus ja jätkusuutlik alternatiiv,» rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
2008. aastal kinnitati Euroopa Liidu kehalise aktiivsuse edendamise poliitikasoovitused, mille põhjal peavad tervishoiuspetsialistid olema teadlikud kehalise aktiivsuse olulisusest haiguste ennetamisel ning andma asjakohast nõu. Peamise lahendusviisina tuuakse välja liikumisretsepti, mille puhul määrab füüsilise tegevuse perearst. Samuti on toonud liikumisretsepti hea praktikana välja Maailma Terviseorganisatsioon.
«Näeme, et pikemas perspektiivis suurendab liikumisretsepti rakendamine teadlikkust regulaarse liikumise kasulikkusest tervisele, tõstab patsientide kehalist aktiivsust, vähendab istuvat eluviisi ning leevendab riigi tervishoiukulude kasvu,» ütles liikumisretsepti projekti koordinaator, Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koostöösuhete juht Maiu Merihein.
«Südame-veresoonkonnahaigused on eestimaalaste peamiseks surmapõhjuseks. Rohkem kui pooled täiskasvanud on liigse kehakaaluga, mis on paljude krooniliste haiguste otsene või kaudne põhjus. Hüppeliselt on kasvanud vaimse tervise häirete arv. Viimased 20 aastat veedavad eestimaalased haigustega võideldes. Samas on teaduslikult tõestatud, et paljud nendest haigustest ja häiretest on ennetatavad ja ravitavad liikumisaktiivsuse tõstmise ning elustiili muutusega,» sõnas tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv.
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Tervise Arengu Instituudi soovituste kohaselt peaksid täiskasvanud ja vanemaealised inimesed tervise hoidmise nimel liikuma vähemalt 2,5–5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega või vähemalt 1,25–2,5 tundi nädalas tugeva intensiivsusega. See tähendab, et nädala peale jaotatuna on soovituslik liikuda minimaalselt umbes 30 minutit päevas. Lisaks soovitatakse teha vähemalt kaks korda nädalas lihaseid tugevdavaid harjutusi, vähemalt kolm korda nädalas tasakaalu- ja venitusharjutusi ning vähendada istumisaega.
«Juba WHO soovitatud miinimummääral mõõdukas kuni intensiivne füüsiline aktiivsus ligi 30 minutit päevas aitab oluliselt vähendada surmariski ja pikendada tervena elatud aastaid. Ka väga väikesed muutused liikumisharjumustes võivad oluliselt parandada südame töövõimet ja üldist tervislikku seisundit,» lisas Maiu Merihein.
Projekt on ette valmistatud kultuuriministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, tervisekassa ja SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koostöös. Oma heakskiidu andsid projektile Eesti Kardioloogide Selts ja Eesti Pereõdede Ühing.
Info liikumisretsepti ettevalmistamise ja elluviimise kohta koondatakse veebilehele liigume.ee/liikumisretsept.
Innovatsioonifondi projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi meetme «Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine» rahast.