/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/10/26/16446656t1h55df.jpg)
Kõhurasva peetakse tavaliselt terviseriskiks, kuna see suurendab diabeedi ja rasvmaksa tõenäosust. Jaapani Toho ülikooli teadlased avastasid aga, et see võib teatud eluetappidel toetada aju tervist, kirjutab Medical Daily.
Hiirtega tehtud uuring näitas, et vistseraalne rasv toodab valku CX3CL1, mis aitab säilitada ajule olulist BDNF-valku. See valk toetab neuronite kasvu ja suhtlust. Nooremas eas aitab kõhurasv seega ajutegevust, kuid vananedes selle kaitsev mõju kahaneb, kuna rasvkoes väheneb hormooni reguleeriva ensüümi tase. See langetab BDNFi taset ja soodustab kognitiivset allakäiku.
Teadlased avastasid, et vanematel hiirtel paranes ajutöö, kui neile manustati CX3CL1 lisadoos. Samas noortel hiirtel, kellel valgu taset kunstlikult vähendati, langes ka BDNFi tase. See kinnitab, et CX3CL1 on ajutalitluse jaoks oluline igas vanuses.
Kuigi avastus rõhutab keha erinevate süsteemide seotust, ei tähenda see, et rasva kogumine oleks hea ajule. Liigne kõhurasv põhjustab põletikku ja metaboolseid haigusi, mistõttu parim viis aju tervise toetamiseks on tasakaalustatud toitumine, liikumine ja piisav uni.