/nginx/o/2012/05/02/1083940t1hcac8.jpg)
Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida.
Põhitoitained: vaata, milleks on vajalikud valgud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses, kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumisportaal toitumine.ee.
Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud.
Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne.
Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega.
Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:
• vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
• peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
• osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi,
• osalevad paljude ühendite transpordis,
• annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal.
Valkudega on soovitatav katta 10–15 protsenti päevasest toiduenergiast.
Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 0,1 x 2000kcal/4kcal = 50 g kuni 0,15 x 2000kcal/4kcal = 75 g valke.
2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane valkude hulk 65–95 g, 3000 kcal korral 75–115 g.
Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20 protsenti päevasest toiduenergiast.