Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Toitumisekspert: inimestel peaks olema võimalus valida lahjemaid piimatooteid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Keskmisest lahjem figuurisõprade kartulisalat. Pilt on illustratiivne.
Keskmisest lahjem figuurisõprade kartulisalat. Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi hinnangul peaks inimestel olema võimalus poest osta ka väiksema rasvasisaldusega piimatooteid.


«Rasvad on kindlasti inimorganismile vajalikud, kuid paljud inimesed kipuvad nendega, eriti just küllastunud rasvhapetega, liialdama. Küllastunud rasvhapete peamisteks allikateks on loomse päritoluga toidud, sh piimatooted,» selgitas Pitsi.

Spetsialisti sõnul on kõik korras seni, kuni inimene toitub mitmekesiselt ning suudab hoida toiduga saadud rasvade osatähtsuse oma kogu päevasest energiast 25-30 protsendi vahel ning küllastunud rasvhapete osatähtsuse toiduenergiast alla kümne protsendi.

«Üldjuhul tuleb selleks aga süüa lihatoodete asemel värskest lahjast lihast tehtud tooteid ning tarbida lahjemaid piimatooteid. See ei tähenda, et inimesed ainult viimaseid peaksid ostma, kuid kindlasti peaks olema võimalus selliseid tooteid saada,» nentis ta.

Näiteks inimene, kes tarbib igapäevaselt keskmiselt 50 grammi hapukoort, saab aastas ainuüksi hapukoorest 3,6 kg rasva kui hapukoor on 20-protsendiline ning poole vähem, kui see on 10- protsendiline. «Väikesed muudatused toitumises osutuvad pikemas perspektiivis positiivseks nii kehakaalule kui tervisele üldiselt,» lisas Pitsi.

Teisalt ei tohiks toitumisspetsialisti sõnul keskenduda ka ainult light-toodete tarbimisele, sest toitumises on oluline mitmekesisus: «Silmas tasub pidada sedagi, et osa light-toodete puhul kasutatakse tavapärasest rohkem lisaaineid, et näiteks toote konsistentsi ja maitseomadusi säilitada. Samuti ei pruugi olla vähendatud selliste toodete suhkrusisaldust või on suhkur asendatud magusainetega.»

Veel tõi Pitsi välja asjaolu, et väikestele lastele ei soovitata rasvavaba piima – neile tuleks kindlasti anda 2,5-protsendist ning võimalusel isegi 3,5-protsendilist või rasvasemat piima. «Kõik sõltub muidugi ka joodavatest kogustest,» möönis ta.

Tagasi üles