«Liikumine võib ravida sadat haigust»

Liikumine on parim viis haigusi ennetada Foto: Marko Saarm / Sakala

Arstide seas teatakse ütlust – liikumine võib ravida sadat haigust, kuid pole ainsatki ravimit, mis asendaks liikumist.

Tihti süüdistatakse suures ülekaalus geneetikat, kuid põhjusi tuleb siiski otsida käitumisharjumustes, kirjutab Figuurisõbrad. Üldiselt istuvad tugitoolisportlased rohkem ja liiguvad vähem võrreldes nendega, kelle kehakaal on normis. Normkaalus inimeste energiakulutus on ööpäevas kuni 350 kcal rohkem isegi siis, kui nad parasjagu ei tee trenni ega liigu aktiivselt.

Ka oma tavakeskkonnas võib rohkem liikuda ja seega kaloreid kulutada. Paraku on just viimaste aastatega elu mugavamaks muutudes argiliikumise osakaal järsult vähenenud, mis on oluliselt mõjutanud ka ülekaalulisusust.

Aktiivsed inimesed söövad tervislikult

Aktiivsed inimesed suudavad üldiselt end paremini kontrollida ja talitseda ka söömissööste. Aktiivne inimene võtab enesekontrolli isude üle kui väljakutset. Samuti hoiab liikumine mõtted köögist eemal.

Füüsiliselt aktiivsed inimesed salenevad paremini ka seetõttu, et lisaks liikumisele kulutatud energiale on nad rohkem huvitatud oma toiduvalikust ja jälgivad innukamalt, mida nad suhu pistavad. Et füüsiline aktiivsus suurendab ööpäevaringset energiakulutust, õnnestub aktiivsetel inimestel keskmisest paremini oma kaalu talitseda.

Arstide seas teatakse ütlust – liikumine võib ravida sadat haigust, kuid pole ainsatki ravimit, mis asendaks liikumist. Liikumisvaegusega kaasneb muuhulgas ka lihaste jäikus ja langeb toonus, mille tagajärjel väheneb kohanemisvõime muutuvate olukordadega, kahaneb mõtteerksus ja loov fantaasia.

Vähetähtis pole ka see, et kehaline aktiivsus vähendab oluliselt depressiooni, stressi ja ängistust ning vastukaaluks suureneb enesekindlustunne.

Kui oled juba heas toonuses, on hea teada, et lihaskude kulutab energiat palju rohkem kui rasvkude. See, kelle organismi rasvaprotsent on väiksem, kulutab ka puhates rohkem kaloreid, sest tema üldine ainevahetuse energiakulu on suurem, kui sama kaalu, kuid suurema rasvaprotsendiga inimesel.

Vastupidavust suurendav argiliikumine

Kõige mõttekam on end liigutada vähemalt pool tundi päevas kas ühe korraga või osade kaupa, näiteks 10-minutiliste tsüklitena.

Väga hea koormuse saab sellistest tavalistest igapäevatoimetustest nagu käimine, koristamine, triikimine, pesemine jne. Ajaliselt piisab ka 30-60 minutist ühes päevas. See annab kokku juba 5000-10 000 sammu, mis vastab 3-5 kilomeetrile kõnnile. Koristamisele, aiatöödele ja rahulikule käimisele kuluv energia on kolmekordne võrreldes sohval istumisega.

Liikumist pole vaja harrastada, on vaja lihtsalt liikuda

Kas tead mõistet «rahutu hing» – see, kes nii istudes kui seistes vaistlikult end liigutab? Selline inimene kulutab palju rohkem kaloreid, kui see, kes rahulikult paigal püsib. Rahutu võib seistes ühe tunniga ja istudes 1,5 tunniga nii palju energiat kulutada, kui tavaliselt kuluks pooletunnisele jalutuskäigule. Rahulik inimene saavutab sellesama tulemuse 3 tunni seismise või 5-7 tunni pikkuse istumisega.

Trepist käimine, rattaga tööle sõitmine, lehtede riisumine, aiatööd, tolmu võtmine, prügi välja viimine on samuti liikumine.

Päeva jooksul võid samme koguda tervelt tunni jagu:

• Jala kodust bussipeatusse  5 min
• Jala bussi pealt tööle  7 min
• Treppidest üles ja alla päevas kokku 8 min
• Jala lõunat sööma   6 min
• Jala töölt bussipeatusse 7 min
• Poes sisseostude tegemine  8 min
• Jala poest koju  6 min
• Tee kodutöid 13 min

Kokku  60 min