Meditsiiniteaduste doktori ja lastearst Adik Levini sõnul on soja kasutamine küll toiduainetööstusele rahaliselt väga kasulik, kuid sojapiimaga valmistatud lastetoit võib viia ohtlike haigusteni.
Tuntud lastearst: soja ei ole süütu supertoit
13. aprill 2016, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeval on meie toidulaual üle 500 toote, kus looduslike koostisosade asemel on sojasurrogaate, mille kasutamine on toiduainetööstusele väga kasulik, sest ühe kilogrammi soja toiteväärtus võrdub kolme kilogrammi loomaliha ja 80 kanamuna omaga, kirjutab Terviseuudised.
Ameerika Ühendriikides kasvatatud GMOd on muutnud võimalikuks soja taimse valgu asendamise taime- ja loomavalgu hübriidiga, mille mõju inimorganismile on hakatud uurima alles nüüd. Tuntud tohtri sõnul on leitud nii mõnigi kahjulik kõrvalmõju. Soja koosseisus on näiteks ensüüm, mis pidurdab teiste valkude aktiivsust ega hävine keetmisel.
Kui lastetoit on valmistatud sojapiimaga, siis teised toidus olevad valgud jäävad seedimata ega imendu seedetraktis. Niisugune toit võib soodustada seedetraktis kroonilisi haigusi, mis omakorda võib viia depressioonini. Pidevalt sojatooteid tarbivatel lastel kahekordistub ka diabeedirisk. Põhjus on Levini sõnul selles, et inimese fermentsüsteem ja pankreas ei tule sojaga toime.
Sojatooted sisaldavad ka fütoöstrogeene ehk aineid, mis on identsed naissuguhormooni östrogeeniga. «On tõendeid, et lastele mõeldud sojatoodetes on östrogeene 13 000–20 000 korda rohkem kui tütarlapse organismis. Sellise toidu tarbimine soodustab tüdrukutel kiiresti suguküpseks saamist. Poistel aga suguline areng pidurdub ning võib väljenduda ülekaalulisuses ja kehaliste proportsioonide muutumises naiselikumaks. Sojat söövatel täiskasvanud naistel võib esineda menstruaaltsüklihäireid,» rääkis Levin.
Tervislik toitumine on lapse tervise A ja O
Levin ei hoiata mitte üksnes soja eest, vaid soovitab rohkem tähelepanu pöörata tervislikule toitumisele üldiselt. «See on siililegi selge, et suur osa kroonilisi haigusi, mis viimastel kümnenditel võimust võtnud, on tekkinud ebakvaliteetsest toidust. Sööme europrügi – sellist toitu, mida organism pole iial saanud ning millega ta toime ei tule,» rääkis tuntud tohter.
Eakas pediaater mäletab, et vanasti esines rinnapiimaga toidetud lastel väga harva allergilisi reaktsioone, kuid nüüd on tema sõnul ka paljudel sellistel lastel allergia. «Toidu kvaliteedi totaalne halvenemine ongi üks peamisi põhjuseid, miks krooniliste haiguste, diabeedi ja ülekaalulisuse probleem katastroofiliselt suurenenud on,» sõnas ta.
Arstid tõrguvad varjatud toidutalumatust tunnistamast
Kuigi toidutalumatusest hakati rääkima juba 1930. aastatel ja esimesed laboratoorsed analüüsid tehti 30 aastat tagasi, on see Levini sõnul moodsa meditsiini jaoks suhteliselt tundmatu teema. Tema sõnul leidub ka hulk tohtreid, kes ei taha seda lähenemist tunnistada. Tuntud lastearst on veendunud, et arstid peavad hakkama mõistma, et toitumisteabe jagamine ja sellealane nõustamine on nende töö. Eriti perearstid peaksid inimestele rääkima kõikidest tervisliku toitumisega seotud võimalustest ja erinevatest lähenemisviisidest, selleks et inimene saaks ise otsustada, mis talle kõige parem on.
Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.