Gripisurmade arv suurenes hüppeliselt

Praeguseks on teada rohkem gripisurma juhtumeid, sest paranenud on infovahetus haiglatega. Foto: Panther Media/Scanpix

Teadaolevate gripisurmade arv kasvas möödunud nädalal poole võrra, seitsmelt 14-le.

Hüppeline gripist tingitud surmajuhtumite registreerimise kasv ei ole aga seotud ringlevate gripiviiruste tõvestusvõimelisuse ega ohtlikkusega, selle taga on hoopis terviseameti paranenud koostöö haiglatega, rõhutas amet oma kodulehel. Nimelt edastab nüüd endise viie haigla asemel andmeid üheksa haiglat ja nii saab terviseamet anda ka gripisurmade kohta adekvaatsema pildi.  

14-st grippi surnud inimest üks oli seitsmekuune laps. Ülejäänud oli eakad ehk enam kui 65-aastased patsiendid. Seitsmekuune laps kuulus riskirühma vanuse tõttu, kuid oli väidetavalt eelnevalt terve. Vanemaealised patsiendid kuulusid kõik gripi riskirühma ning keegi neist ei olnud vaktsineeritud.

Gripihooaja algusest on Eestis praeguseks haiglaravile paigutatud 362 patsienti. Neist peaaegu 60 protsenti on olnud üle 65-aastased ja tööealised patsiendid. Hospitaliseeritutest neljandik on kuni nelja-aastased lapsed. 

Hooaja algusest on pidanud gripi tõttu intensiivravi osakonnas olema 48 inimest. Kaks neist olid lapsed, kaheksa 20–64 aasta vanused inimesed ning 38 vanemad kui 65 eluaastat. 

Haigestumise vähenemisest on vara rääkida

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv nädalaga oluliselt ei muutunud. Arstiabi vajas 2. nädalal (9.–15. jaanuar) 5501 inimest, neist veidi üle 34 protsendi olid lapsed.

Eelmisel nädalal langes gripitaolistesse viirustesse haigestumine 11 protsendi võrra. Grippi haigestumine langes kõikides vanusrühmades, üksnes koolilaste seas püsis see samal tasemel.   

Amet tõdes, et kahe järjestikuse nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi analüüsides võib öelda, et grippi haigestumine on stabiliseerunud, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel. Grippi haigestumise vähenemisest on aga veel vara rääkida. Haigestumuse intensiivsust võib hinnata endiselt keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Eelmisel nädalal oli gripi raviks ja profülaktikaks kasutatav retseptiravim Tamiflu paljudest Eesti apteekidest otsas. Loe selle kohta pikemalt siit. Samuti leiab sealt perearsti soovitusi, kuidas grippi ennetada ja ravida. 

Gripp domineerib jätkuvalt 

Kõigist ringluses olevatest viirustest moodustab 68 protsenti gripiviirus. Laboratoorse kinnituse sai 267 A-gripiviirust. Lisaks domineerivale gripile haigestutakse praegu peamiselt veel RS- ja paragripiviirusesse.     

Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskus kuulutas seal hiljuti välja ka gripiepideemia, sest neljas Läti linnas teatati enam kui sajast gripijuhtumist 100 000 elaniku kohta. Loe selle kohta pikemalt siit.