Tervisenõu: millal tekib aneemia?

Vahel aitab näiteks rauaaneemiast lahti saada toit, kuid raskematel juhtudel tuleb tarbida ka ravimeid, mida oskab soovitada arst. Foto: Panther Media / Scanpix / Ruslan Olinchuk

Vahel seostatakse kehva enesetunnet aneemiaga, aga kuidas tegelikult aru saada, et tegemist on kehvveresusega.

Vastab hematoloog, dr Hele Everaus tervisenõustamise portaalis kliinik.ee:

Aneemia on maailmas kõige levinum verehaigus, arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Selle tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130–170 g/l ja naistel 120–150 g/l.

Aneemia kujuneb siis, kui luuüdi ei suuda tagada punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekkimise põhjuseid on mitmeid, näiteks punaliblede kaotusest või hävimisest ägeda verekaotuse tõttu. See võib esineda näiteks trauma, elundite verejooksu või hüübimispuudulikkuse korral. Krooniline verekaotus võib olla seotud kas haavandi või kasvajaga. Tavaliselt kujuneb rauavaegusaneemia, mis on aneemiatest kõige levinum.

Samuti võib aneemia tekkida punaliblede tootmise häiretest, mis seonduvad punalibleloomeks vajalike ainete puudusega, nagu raua-, B -vitamiini- ja foolhappepuudus. Tegemist võib olla ka punavereloomekoe esmase kahjustusega luuüdi tasandil. 

Ka mitmed kroonilised haigused, näiteks kasvajad ja põletikulised haigused, põhjustavad nn kroonilise aneemia, mida tuleb eristada rauavaegusaneemiast. 

Loe aneemia kaebuste kohta kliinik.ee-st siit. Rasedusaegsest aneemiast võib lugeda siit ja rauaaneemiast pikemalt siit. 

---

Loe ka teisi Tervisenõu lugusid:

Tervisenõu: kas augustis lähevad haavad tõesti kergemini mädanema?

Tervisenõu: kas pärast oksendamist peaks võtma uuesti rohtu?

Tervisenõu: mida pidada silmas perearsti vahetamisel?

Tervisenõu: kas olen alkoholisõltlane?