Treeningusõltuvus varjab tihti muid probleeme

Kuus korda nädalas bodypump treeningus käimine ei ole psühholoogi sõnul normaalne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Spordipsühholoog Jorgen Matsi sõnul on treeningusõltuvus väga tihti sekundaarne ehk teisene sõltuvus, mille abil püütakse toime tulla muu probleemiga.

Näide: inimesel on sotsiaalärevus ja pinge leevendamiseks enne sotsiaalseid situatsioone võtab ta alati klaasi veini. Seni, kuni ei ole välja kujunenud ka füsioloogilist sõltuvust alkoholist, on tegemist sekundaarse sõltuvusega. Kui vabaneme sotsiaalsest ärevusest, kaob ka komme juua klaas veini, selgitab psühholoog.

Treeningusõltuvus ilmneb Matsi sõnul tihti söömishäire kõrvalnähuna, kuna inimene ei ole näiteks rahul oma kehaga.

Kompulsiivse treeningu puhul, kus inimene treenib kuus-seitse korda nädalas, käib mitmesugustes rühmatreeningutes ja lisaks jooksmas, on Matsi arvates enamasti tegemist sekundaarse sõltuvusega. «Mõistlik treening ei ole kuus korda nädalas bodypump’i,» täpsustab sportliku vabavõitluse treener Matsi.

Sõltuvust defineeritakse selle järgi, et on tekkinud nn tolerants. Näiteks heroiinisõltlane võib pärast pikaajalist tarvitamist süstida selliseid koguseid, mida mittesõltlane taluda ei suudaks. «Kuid treeningu puhul on tolerants ju positiivne asi: inimene talubki suuremaid koormusi, tema võimekus ja tervis paraneb. Seega pole see kriteerium treeningusõltuvuse klassifitseerimiseks pädev,» arutleb Matsi.

Teise kriteeriumina näitab sõltuvust ka see, kui inimese elu funktsioneerimine või füüsiline ja psühholoogiline heaolu on häiritud. Kui inimene toimib nii, et see on kehale kasulik, ta tunneb end psühholoogiliselt hästi, käib edukalt tööl, on see Matsi sõnul isikliku valiku küsimus.

«Kellegi teise etteheide, et ära mine trenni, on väärtushinnangute konflikt,» selgitab psühholoog ja lisab: «Kui inimene ei suuda trennile öelda «ei», ta ei lähe tööle, sest peab minema trenni, või tema sotsiaalsed suhted seetõttu purunevad, on asi tõsisem.»

Matsi usub, et treeningusõltuvust kõrvalnähuna on viimastel aastatel tekkinud rohkem. «Seda tingivad nii paremad võimalused kui ka spordiklubide enda turundus, mille järgi on trenn kehakaalu, kehakuju ja välimuse reguleerimiseks,» märgib Matsi, kuid toonitab, et tegemist pole ametliku statistikaga.