«Ega ma muidu nii virk ei ole, ma olen ikka pigem laisk ja leian mõnikord põhjuse välja mitte minna, aga kui välitreeningud on, siis ma lihtsalt sätin oma tegemised nii, et ma siia jõuan,» rääkis 70-aastane Hilve Roose, kes Kalevi spordihalli taga usinalt välijõusaalis treeneri silma all sporti tegi.
Lustlik välitreening keset linna ja sentigi maksmata
«Tegelikult teen ma kogu aeg trenni: käin jõusaalis, joogas, paar-kolm korda nädalas teen 6-8 km kepikõnniringi. Mulle on eluaeg meeldinud liikuda,» rääkis 70-aastane Hilve Roose, keda treener Aliis naljatamisi tempotegijaks ja abitreeneriks nimetas. «Kui meie lähme kepikõnni ringile, siis mõned jalutavad, aga Hilve käib nii kiiresti, nagu mina sörgin,» selgitas treener. «Muide, ta parandas oma kohta võistlusel poole võrra,» lisas treener.
Kui tunamullu oli Hilve Sügisjooksu kepikõnni distantsil 1600., siis mullu, pärast suvi läbi kestnud välitreeninguid oli koht 800 seas. «Ma jätsin eelmisel suvel vaid paar trenni vahele, kui linnast ära olin,» rääkis naine.
Treeningpaiga lähedal elav 30-aastane Eva Trubetskoi oli kohal esimest korda. «Ma saan tööaega ise valida ja kuna oli nii ilus ilm, siis mõtlesin vaatama tulla,» rääkis muidu kolm korda nädalas jooksmas käiv naine. «Tegelikult tulin ma siia oma vanaema pärast. Tal oleks vaja liikuda ja kõnnikepidki on olemas, aga ma tean, et kui ma talle sellisest treeningust lihtsalt räägin, siis ta siia ei tule. Mõtlesin, et vaatan, mis siin toimub ja kui vaja, siis tulen koos temaga siia,» rääkis naine.
Kuigi ta ise elab pargis kümmekonna minuti kaugusel, polnud ta sellisest trennipaigast midagi kuulnud. «Ma ei teadnud sellest kohast mitte midagi, kuigi elan siinsamas,» imestas ta isegi. Sõudeergomeetril trenni tehes oli ta pulss 118. «Kui eesmärgiks oleks rasvapõletus, siis on see ju hea näitaja,» tõdes naine ja lisas, et ilmselt tuleb ta sinna veel teinekordki trenni tegema.
Treener Aliis Sarapiku sõnul toimusid sellised välitreeningud mullu suvel Löwenruh' pargis ja kohal käis umbes paarkümmend inimest. «Alguses pidid trennid olema septembrini, aga siis ei raatsinud laiali minna ja tegime oktoobris ka veel trenni,» rääkis treener. Hooaja lõpetamist tähistati peoga ning lahku mindi pisarsilmi. Tänasel treeningul olid kohal vaid naised, kuid treeneri sõnul oli mullu treenijate seas ka mehi. «Noored mehed käisid alguses ja kadusid suve jooksul ära, aga vanahärrad tegid hooaja lõpuni kaasa.»
Välitreeningu ülesehitus on lihtne. Esmalt tehakse üheskoos soojendusvõimlemist, millele järgneb umbes pooletunnine ringtreening, kasutades välijõusaali vahendeid ja treeneri kaasavõetud vahendeid. Treener käib ja jälgib, et harjutusi tehes oleks kehaasend õige ning endale võimeldes liiga ei tehtaks. Kui mõnel proual tekib küsimus, kas paar kuud pärast operatsiooni võib ta mingit harjutust teha, siis leitakse tema eale ja tervisele sobiv lahendus.
Muide, eakate treenijate usinus on muljetavaldav. Stepperi peal liiguvad prouad nii kiiresti, et kui see poleks maa küljes kinni, siis võiks see ilmselt õhku tõusta. «Trenni teeme nii, et oleks mõnus,» manitses Sarapik liiga hasartseid treenijaid. «Mõni neist on üle 80 aasta vana, teisel on südamestimulaator,» selgitas ta. Pärast ringtreeningut aga minnakse pooletunnisele kepikõnni ringile, kus igaüks saab valida just talle sobiva tempo.
Välitreening sarja « Liigume koos», mida toetavad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, spordiklubi Sparta ja kesklinna valitsus, treeningud toimuvad Kalevi spordihalli juures esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 11, kell 14 nendel päevadel aga oodatakse tervisesportlasi Löwenruh' parki.