Kehv uni varjab tõsiseid haigusi

Unearst Mae Pindmaa näitab, kuidas tehakse uneuuringut. Selgitatakse välja, milline on magamise ajal ajutegevus, hingamine, südametöö jne.

FOTO: Peeter Langovits

Jalgadega kirjutuslaua all siblival vanaisal võib olla unehäiret põhjustav sündroom, mis kimbutab hinnanguliselt pooli üle 65aastaseid inimesi. Tõsisematel juhtudel võivad unehäired kaasa tuua ka südamerütmihäireid ja kõrgvererõhktõbe, kirjutab ajaleht 60+.

Mae Pindmaa Unekliiniku juhataja Mae Pindmaa sõnul on umbes 10 protsenti Eesti elanikest mures unehäiretega. «Öeldakse, et kuni pooltel inimestel on mingil eluetapil olnud unega muresid,» kinnitas ta. Unehäired ei eelista ühtki eagruppi – nii on vastuvõttudel ja uneuuringutel käinud igas vanuses inimesi, isegi alla aastaseid lapsi.

Uni peab olema kvaliteetne ja oluline pole mitte ainult uneaja pikkus, vaid täisväärtusliku une aeg, kus on piisavalt süvaund, mis on tarvilik keha taastumiseks, ja piisavalt unenägude und vaimse tervise tarbeks.

Mae Pindmaa sõnul ei ole inimesed altid oma murest perearstile rääkima ja püüavad sageli omal käel hakkama saada. Muretsema võiks hakata, kui inimene tunneb, et ta järjekindlalt end magades välja ei puhka. «Uni moodustab ju kolmandiku ööpäevast ning sel ajal peab keha ja vaim taastuma,» lisas ta.

Vanus muudab erksaks

Eakad ärkavad öösiti tihedamini kui nooremad inimesed ja nende uni ei ole nii sügav. «Et välja puhata, peavad nad selle võrra voodis kauem olema ja püüdma kasvõi pindmisemat und kauem kätte saada,» rääkis Pindmaa.

Samas pole mõtet end ka vägisi voodisse sundida. Uneehitus on inimesele geneetiliselt kaasa antud ja seda ise muuta saa, sestap ongi mõned inimesed lõokese, teised öökulli tüüpi. «Inimene peab ise tundma, kuidas tal hea on. Kui olete harjunud tõusma hommikul kella viie ajal, siis kunstlik pingutus kauem voodis olla ei anna midagi head. Ise peab leidma õige unerütmi – minema magama, kui tunned, et on õige aeg, ja tõusma, kui oled täiesti ergas,» selgitas ta.

Vanemas eas tuleb muutustega leppida ja kohaneda. «Need inimesed, kes öösel välja ei puhka, võiksid päeval tukastada. Kui see just öist und segama ei hakka,» lisas ta.

Eakate puhul võivad kehva ööune põhjuseks olla erinevad haigused ja kasutatavad ravimid, mis und mõjutavad. «Kui inimene välja ei puhka ja enda tervisega rahul ei ole, peaks ta sellest rääkima oma perearstile, temaga koos ravimid üle vaatama ja arutama, kas tuleks pöörduda unearsti poole,» julgustas Pindmaa.

Lisaks võib abi saada kehaomasest ainest nimega melatoniin, mis viimaste uudiste kohaselt on nüüd saadaval ka apteegi käsimüügist toidulisandina Unital, aga ka retseptiravimina, millel nimeks Circadin, ja seda saab välja kirjutada perearst.

«Melatoniin on aine, mille mõjul uni tekib. Meie aju hakkab seda öösel ise nõristama. Tihti aitabki see, kui hakata seda juurde võtma. Üle 55aastasel inimesel melatoniini nõristamine väheneb ja seda võiks juurde võtta,» lausus ta.

Uneapnoe

Unetus võib olla aga ka märgiks, et organism peab heitlust haigusega. Eakatel unevaevustega patsientidel esineb Mae Pindmaa sõnul kõige sagedamini hingamishäireid, millest tõsisemaks, mida arstid võivad diagnoosida, on uneapnoe ehk une ajal vallanduvad sagedased hingamisseiskused, mis sisuliselt tähendab seda, et magades on organism hapnikuvaeguses.

«Uneapnoe puhul panevad kodused kindlasti tähele, et magajal tekivad hingamispausid ja ta hakkab valjude norsatustega hingama,» selgitas Pindmaa ja lisas, et üldjuhul on haiguse käes vaevlejatel tõusnud vererõhk ja kehakaal, neil on südamega probleeme ja tekivad ainevahetushäired, kõigub nii veresuhkru- kui ka kolesteroolitase. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esineb ka sagedamini südame rütmihäireid.

«Kui uni ei ole korras ja hingamishäirete tõttu öösel aju ärkab, hakkab magaja higistama. Mõnel tekib öösel ärgates reflekssageli, näiteks 3–4 korda öö jooksul tualetti minna. Teised joovad vett, sest suu kuivab, mõned ärkavad hommikul peavaluga ja on ärkamise järel uimased, vajades mitmeid tunde, et end n-ö käima joosta,» loetles Pindmaa teisi haigusele viitavaid tunnuseid.

Sellisel juhul on kindlasti vaja pöörduda unearsti konsultatsioonile. Kui minna unearsti vastuvõtule perearsti saatekirjaga, kompenseerib selle haigekassa. «Kergem on tulla perearsti saatekirjaga, sest seal on kirjas, millised haigusi inimene põeb, milliseid ravimeid saab, kas on eelnevalt tehtud uuringuid südame- või ainevahetushäirete tõttu, kas esineb neuroloogilisi või psühhiaatrilisi häireid,» loetles ta. Otse pöördudes on vastuvõtt tasuline.

Kui tegu on juba tõsiste häirete, näiteks südamerütmihäirete või kõrgvererõhktõvega, siis kompenseerib haigekassa ka uneuuringu.

Uneuuringu ehk polüsomnograafia käigus jälgitakse öö kestel unefaase ajus, hingamist, südametegevust, kehaasendeid ja lihasaktiivsust,uuritava uni on jälgitav lisaks ka videos ja helis. Uuringu tulemusena selgub, kas patsiendi veres on une ajal piisavalt hapnikku ja mis põhjustel ta ärkab.

Uuringu käigus saab selgeks ka see, kui unehäirete põhjuseks on hoopis tõsine depressioon või psühhiaatrilised probleemid. «Tihtipeale selgub see juba uuringule eelneval vastuvõtul. Siis jõuavad patsiendid vastavate spetsialistide juurde,» kinnitas Pindmaa.

Uneapnoe leevenduseks kasutatakse püsiva positiivrõhu seadet CPAP, mis hoiab ära hingamispausid ja mida tuleb kasutada kodus igal öösel. Õhuvoolikuga aparaat juhib hingamisteedesse sobiva rõhu all õhku, et hingamisteed oleksid avatud. Need, kel on mõõdukas või raske hingamishäire, saavad seadme soetada haigekassa kompensatsiooniga. «Kui aparaat on näidustatud, teeme testi ja määrame, milline aparaat on täpselt vajalik,» julgustas Pindmaa abi otsima.

Alates 2012. aastast kompenseerib selle ostu ka haigekassa ja see on Pindmaa sõnul paljudele suureks kergenduseks.

Rahutud jalad

Teine sagedasem kehva une põhjus, mis sageli selgub juba patsiendiga vesteldes, on rahutute jalgade sündroom. «Selline naljakas diagnoos, aga selle tõttu on lihastes valu ja ebamugavus, mistõttu on vajadus öösel pidevalt liigutada ja paremat kehaasendit otsida, sirutada, mudida ja masseerida,» loetles Mae Pindmaa. Sündroomiga kimpus olija jalad ja käed väsivad õhtuks ning vastu ööd ebamugavus veelgi süveneb. «Kui sellised ebamäärased vaevused on öö otsa, siis on väga tõenäoline, et lihastoonuse tõus ajab aju üles ja aju ei püsi unes. Inimesed ärkavad tihti, rähklevad, segavad kõrvalmagajat,» lisas unearst.

Hinnanguliselt esineb seda sündroomi 5–10 protsendil rahvastikust, üle 65aastastel on see protsent isegi 50.

Tihti on peres ka teistel samad vaevused. «Üks patsient ütles, et ta mäletab, kuidas vanaisa kirjutuslaua all jalgadega pidevalt siblis, kui tema lapsena laua all mängis. Ka see, kui sugulaste käest une kohta küsida, on unearsti vastuvõtule tulles suureks abiks,» soovitas ta.

Tõsisema häda puhul on abiks ravimid, mis häirete põhjuseid ja sümptomeid leevendavad. Kasuks on ka õhtused soojad vannid, füüsiline koormus ja massaaž.

Arstid kontrollivad mure korral ka seda, kas patsiendil pole rauapuudust ja kas kaaliumi, magneesiumi ja mangaani tase on normis. Nii võib rahutute jalgade puhul abiks olla rauarikas toit ja toidulisand magneesium. Apteekides on olemas ka LegRelax (inglise keeles leg - jalg ja relax - lõõgastuma – toim) nime kandev toidulisand, mis sisaldab magneesiumi ja B-grupi vitamiine, mis suurendavad magneesiumi imendumise kiirust. «Magneesiumi kasutati juba vanasti krampide ravis ja rahustina,» selgitas Pindmaa.

Mida ise teha saab?

Kui uni mingil põhjusel kehvemaks on muutnud, võib esialgu proovida abi saada ka apteegist või ravimtaimedest. Viljandimaal asuva Energia talu peremees Aivar Siim, kelle talus toodetakse raviteesid ja korraldatakse ka ravimtaimeretki, on märganud, et huvi tuntakse ühtviisi nii ergutavate teesegude kui ka rahustavate taimede kohta. «Ilmselt osa inimesi vajab energiat ja teine osa tahab midagi rahustavat, et uinuda,» arvas ta.

Und soodustavad teed sisaldavad tema sõnul humalat ja palderjani või veiste-südamerohtu, piparmünti ja punet. Unele mõjub hästi ka meliss. Teed tehes on oluline teada sedagi, kui kaua segul tõmmata tuleb lasta. Kui piparmündil lasta tõmmata 3–5 minutit, annab see teele ergutava toime, tõmbeaeg 15–20 minutit aga rahustava mõju, selgitas Siim.

Aivar Siimu sõnul kindlustavad talle hea ööune oma talust pärit tass Õhtuteed või Uneteed, mida ta soovitab juua tund enne magamaminekut, enne magamaminemist tuleks vältida söömist, mis muudab ka mao rahulikuks ja magama võiks minna ja üles tõusma peaks kindlal kellajal.

Ka lihtsamaid tinktuurid, kus sees palderjan, humal, lavendel, on tõestatud looduspreparaadid ja võivad Mae Pindmaa sõnul aidata. «Need, kes on mitu pudelit tarvitanud ja ei aita, võiks arstile pöörduda,» pani ta südamele.

Und mõjutab ka piisav füüsiline koormus ja tervislik toitumine. Parim ennetus on aga päeval värskes õhus viibida. «Normaalne päevavalgus ja õues olemine saadab ajule impulsi, et nüüd on päev ja aeg olla ergas. Nendel inimestel tuleb õhtul parem uni,» lisas ta. Melatoniini tekib paremini ka siis, kui inimene käib õhtul saunas, lõõgastub vannis.

Pitsike kangemat enne magama jäämist võib küll esialgu tunduda rahustavana, kuid teeb tegelikult magajale karuteene. «Alkohol rikub une, ka sotsiaalne joomine ehk õhtul pokaal veini vastuvõtul. Alkohol läheb ainevahetusse, alkoholi laguproduktid hakkavad kuhjuma keset ööd,» selgitas ta.

Pindmaa sõnul on alkohol paraku juba aastatuhandeid olnud levinuim eneseravimise vahend ja sellest mõtteviisist on raske vabaneda. «Mulle kui unearstile pole vahet, kas inimene võtab õhtul sisse alkoholi, uinuteid või rahusteid. Ühtemoodi teevad need inimesed uimaseks, lihased lõtvuvad, hingamishäireid on rohkem ning see on kui energia varastamine järgmiselt päevalt. Minu jaoks on alkohol sama pulga peal valesti võetud ravimiga,» rõhutas ta.

Kui sageli soovitatakse enne uinumist näiteks lambaid lugeda, siis on see eelkõige mõeldud ikkagi muremõtete välja lülitamiseks. «Muremõtted ja töömõtted viivad une ära. Seetõttu me ei soovitagi vaadata hilisõhtul uudiseid ja elada kaasa olukordadele, mida me muuta ei saa,» rääkis unearst.

«Ka teleka ja arvuti kasutamine on läinud liiale. Kõik, mis on ere, erutab ja vilgub, rikub und. Ka aknast sisse paistev tänavavalgustus võib une viia, sest melatoniini nõristuma ei hakka,» tõi Pindmaa näiteks.

Selle asemel võiks lugeda, kuulata rahustavat muusikat, kududa, heegeldada, lapselapsele unejuttu lugeda või lähedastega rääkida.

Populaarne

Tagasi üles