Harrastussportlased jätavad lihashoolduse unarusse

Üha suurenevas harrastussportlaste hulgas tekib juurde neidki treenijaid, kes ei oska või ei taha pöörata tähelepanu oma lihaste eest hoolitsemisele ning korralikule jõutreeningule.

Alates 2011. aastast on sihtasutus Eesti Terviserajad ehitanud populaarsematesse sportimiskohtadesse üle riigi venitus- ehk harjutusseinu eesmärgiga tuletada tervisesportlastele meelde, kui tähtis on treeningu puhul lihashooldus. Tunamullu paigaldati viis, möödunud aastal 13 ning käesoleval aastal plaanitakse püsti panna kümme seina.

SA Eesti Terviserajad tegevjuht ja suusatreener Jaak Teppan möönis, et harrastajad pole veel aru saanud, kui oluline  roll on spordi tegemise juures lihaste venitamisel. «Viimase kümne aasta jooksul on harrastusport teinud meeletu hüppe – igal aastal lisandub üha uusi tegijaid. Paraku pole seda hüpet, et inimesed teadvustaksid endale lihashoolduse olulist, kindlasti toimunud,» rääkis Teppan.

Tema sõnul soovib sihtasutus koolitada natuke laisemaid treenijaid, kes pärast pikka ratta- või suusasõitu varustuse lihtsalt autosse viskavad ja koju sõidavad, pööramata tähelepanu lihastele. «Paljud tõsised tegijad, kes ajavad taga juba maratonikohta ning tahavad naabrimehest paremad olla, otsivad küll internetist infot, kuidas oma spordialal areneda, aga mulle tundub, et venitamine on nende jaoks nii ebaoluline,» sõnas Teppan ja rõhutas: «Venitusharjutuste tegemine on oluline, iga sportlane teab seda.»

Pärast iga harjutuskorda tuleks treeneri hinnangul läbida vähemalt viie- kuni kümneminutiline baasharjutuste kava. «Viiest minutist piisab, et põhilised lihasgrupid, millele on trenni tehtud, saaksid pikkadeks ja sirgeteks tagasi venitatud,» õpetas ta.

Teppan tunnistas siiski, et tervisesportlasel, kes treenib kaks-kolm korda nädalas, lasub puudulikust venitamisest mõistagi suuremaid ohuallikaid, mida tasub tähele panna, nagu näiteks pulsisagedus. «Oma südamele on liiga intensiivse treeninguga üsna kerge liiga teha,» lausus ta.

Venitamine aitab taastuda

Kui treeningkoormus veelgi suureneb, siis on mitte venitamise tagajärjeks peamiselt kehv taastumine – lihased on kanged ja tükkis. «Kui lihas kogeb ainult kokkutõmbeid ja vahepeal teda keegi sirgu ei venita, siis ühel hetkel tuleb piir ette, kust edasi lihas enam treeningut omaks ei võta. See jätab nii sooritusele kui ka igapäevaelule jälje,» kinnitas Teppan.

Käesoleval aastal tehti uutel venitusseinadel mitmed täiendused. «Meie esimese põlvkonna seina peamine puudus oli selles, et kasutusvõimalusi oli küllaltki vähe – nii leidsid just sportlased,» tõdes Teppan.

Sportlased soovisid venitamise juures ära teha ka elementaarsed jõuharjutused. Uuel harjutusseinal otsustati kaks seinaplaati alt lahti võtta ja juurde lisada kangid, mida saab kasutada kõhu- või seljalihaste harjutuste tegemisel. Lisaväärtust annab ka pink, kus saab näiteks tagatoengus kätekõverdusi teha, olemas on ka lõuatõmbamise kang.

Viis aastat harrastussportlasi suusatamisel treeninud Teppan leiab, et n-ö värskes õhus tehtavate vastupidavusalade juures suureneb üha enam jõutreeningu osatähtsus. «Seda peamiselt varustuse, aga ka inimvõimete täiustumise tõttu. Liikumised muutuvad aina kiiremaks. Just jõuvarud ongi need, mille arvelt saab oma sooritust parandada,» rääkis mees. Jõuvarusid peaksid rohkem kasvatama ka harrastussportlased. «Üks suuremaid kasutamata ressursse on just jõupotentsiaal,» sõnas Teppan.

Hea tehnika eeldab toonust

Ta tõi näiteks, et kui 35-aastane naine või mees hakkab uut spordiala õppima, siis näeb ta esimesed kolm kuni viis aastat ränka vaeva, et saada selgeks hädavajalik tehnika. «Paralleelselt saaks ta arendada jõunäitajaid, parandada oma toonust – nii on tehnika õppimine palju lihtsam. Kui sul pole kehas jõudu, siis on äärmiselt keeruline sisse võtta õigeid asendeid ja poose.»

«Professionaalsed sportlased on küsinud, kas äkki annaks ühe seina külge ehitada kõik jõutreeningu jaoks vajalikud seadmed. Vajalikke aparaate pole üldse palju, viie-kuue seadmega saab kõik harjutused ära teha,» arutles Teppan ja jätkas: «Kuid meie mõte on ikkagi, et see on harrastajatele mõeldud venitussein. Ma ei arva, et seda peaks funktsionaalsuse mõttes palju täiendama – siis kaotaksid jõusaali trenažöörid oma mõtte.»

Samuti ei saa liikuvaid jõusaaliseadmeid paigaldada välitingimustesse. «Need on ilma järelevalveta ohtlikud, kuna puudub ülevaade, millal näiteks lapsed neid kasutama tulevad,» ütles Teppan.

Sel aastal lisanduvad harjutusseinad veel Rakverre, Viljandisse, Tamsalusse ja Võrru. «Terviseradu on Eestis kokku üle 90, nii et arenguruumi veel on,» tõdes Teppan. Tõenäoliselt saavad kõik seinad püsti septembri lõpuks.

Üks venitussein maksab koos paigalduse ja käibemaksuga sihtasutusele umbes 3000 eurot. «Me töötame hinnakaalutlustel välja ka natuke väiksemat seina. Eestis on palju terviseradu, kus ei käi iga päev tuhandeid inimesi. Neile pole ka nii suurt seina tarvis,» märkis Teppan.

Eesti Terviseradade koduleheküljelt saab vaadata ka videoõpet, kus erinevate spordialade tippspetsialistid, näiteks Jaak Mae ja Viljar Vallimäe, õpilase rollis olevale näitlejannale Elina Pähklimäele sportimisnõuandeid jagavad.

Populaarne

Tagasi üles