Eriti laastav on tervisele see, kui kogu jõulunädala toidud koosnevad vaid rammusatest roogadest. Ka sel perioodil tuleks silmas pidada vaheldusrikkust ja osav toidulaua tegija hoolitseb just kergete ja tervislike suupistete ja näkside piisava olemasolu eest.
Samuti sõltub palju ka jõululauda istuja uskumustest ja veendumustest. Näljahäda õnneks ei kimbuta ja kahjuks pooleks aastaks ette süüa pole võimalik. Miks siis ennast täis tuupida ja pärast halva enesetunde pärast ägiseda ning järgmisel päeval samas vaimus jätkata?
Tõsi on seegi, et kui oled mao välja venitanud, soovib see küllastustunde tekkimiseks suuremat toidukogust, seega järgmisel päeval veel rohkem. Pilgeni täis kõht surub vägisi diivanile, mitte uksest välja jõuluõhtut nautima. Ja pärast jõule imestame – miks kaal juurde tuli?! Pigem üritada võtta võimalikult väikesed portsjonid ja MAITSTA ära erinevad jõulutoidud. Teine suutäis on sama maitsega ja pole sugugi parem kui esimene!
Hauta hapukapsas rasva lisamata.
Väldi kastmete valmistamisel rasva ja koort, kasuta pigem liha praeleent, millelt on eemaldatud rasv.
Pane lauale hulgaliselt köögivilju nii värskelt kui marineeritult. Näiteks hapukurk, marineeritud kõrvits või peet, paprika, tomat, šampinjonid jne.
Küpseta kergelt, kasuta pigem pärmitainast kui lehttainast.
Ära unusta laualt kala – toob õnne. Kala võib ka marineerida või soolatult. Kergem seedida.
Pärast pühadeprae serveerimist jätta lauale kergemad näksid: kindlasti lisaks toored ja marineeritud köögiviljad, kerge dipikaste, puuviljad jne.
Salatite valmistamisel kasuta vaid väherasvast hapukoort ja väherasvast majoneesi. Parem veel maitsestamata jogurtit.
Magustoiduks võiks olla puuvilja- või mahlatarrend, tort- kook pigem puuviljade ja jogurtiga kui vahukoore ja võikreemiga.
Jõululaua katmine algab poest seepärast vali kaupluses tootegrupi vähemrasvaseid variante.