Nii enesekontroll kui ka selle puudumine on nakkav

Foto: Caro / Scanpix

Kui loobud ebatervislikust toidust või ületad laiskuse ning ei jäta treeningkorda vahele, siis on sellest kasu ka teistele, sest nii enesekontroll kui ka selle puudumine on nakkavad.

Laboris tehtud katsete põhjal järeldasid teadlased, et hea enesekontrolliga eeskuju nägemine või tema peale mõtlemine aitas ka katsealustel ennast paremini kontrollida, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal

Novaator

.

Samuti vastas tõele vastupidine. Ennast käest lasknud inimesed mõjusid ka ümbritsevatele inimestele halvasti ning aitasid sellega halbadel harjumustel levida, kirjutas LiveScience.

Teadlaste sõnul on kõnealune toime nii tugev, et kui katsealustele näidati ainult kümne millisekundi jooksul ekraanil hea või halva enesekontrolliga inimese nime, muutis see ka nende järgnevat käitumist. Kümme millisekundit ehk üks sekundi sajandik ei ole piisav, et nime teadlikult lugeda, kuid loetu mõte on alateadlikult siiski selle aja jooksul omandatav.

«Inimestel tasub sellest uurimusest kõrva taha panna, et kasulik on ümbritseda end heade harjumustega inimestega, sest see aitab oluliselt enese üle parema kontrolli saavutamisel,» ütles Georgia ülikooli psühholoogiaprofessor Michelle vanDellen.

Siiski on tulemuste kinnitamiseks vaja veel edasisi uuringuid, sest praegused järeldused põhinevad vaid laboris kahe aasta jooksul tehtud katsetel.

Inimesed jäljendavad ümbritsevate inimeste käitumist. Teiste käitumise üle võtmine on meile sügavalt sisse harjunud. Näiteks rääkima õpib laps oma vanemaid jäljendades. Seetõttu ei ole midagi imestada, et ka täiskasvanud jälgivad endiselt ümbritsevat ning kohandavad end nii, et nad ümbritsevasse keskkonda võimalikult hästi sobituksid.

Halbu harjumusi on palju lihtsam välja vabandada, kui teised käituvad samamoodi. Seetõttu kipuvadki joomine, suitsetamine ja narkootikumide tarbimine, aga ka näiteks rasvumine levima mööda sotsiaalseid võrgustikke.

Käesoleva uurimuse käigus leiti veel, et heade harjumuste üle võtmine aitab paljudes erinevates valdkondades. Kui mõelda kellelegi, kes käib sageli sportimas, võib see aidata saavutada paremat distsipliini ka rahaasjades.

Uurimus ilmus ajakirjas Personality and Social Psychology Bulletin.