Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Intensiivne kiirtrenn osutus ülitõhusaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
Sörkjooks.
Sörkjooks. Foto: CISSE NOORMETS
Kanada uurijad leidsid, et lühiajaline, kuid väga intensiivne vastupidavustreening annab sama häid tulemusi kui pikk mõõduka koormusega trenn.

Ontarios asuva McMasteri ülikooli teadlased väidavad suisa, et kümne minuti pikkune üliintensiivne trenn toob kehale sama palju kasu kui kümnetunnine mõõduka koormusega treening, kirjutab Telegraph.

Seda öeldes tuginevad nad katsetele, mis korraldati HITi-nimelise treeningmeetodi uurimiseks( HIT on lühend sõnadest high intensity interval training ehk suure intensiivsusega intervalltreening).

Selle meetodi puhul pingutatakse ühe minuti jooksul maksimaalse intensiivsusega joosta või sõidetakse jalgrattaga ning puhatakse seejärel minut aega, kusjuures üks treeningsessioon koosneb umbes kümnest üheminutilisest pingutusest.

Asja lähemalt uurides leidsid Kanada teadlased, et HIT on ohutu ja aegasäästev alternatiivne treeningmeetod, mida võib kasutada traditsiooniliste pikaajaliste ja mõõduka koormusega treeningute aseainena.

Meetodi uurimiseks korraldatud katsetes lasti vabatahtlikel ühe minuti kaupa velotrenažööril peaaegu maksimaalse pulsisagedusega sõtkuda. Hiljem tehtud testid näitasid, et osalejate lihased olid arenenud sama palju kui vastupidavustreeninguga tegelejatel.

Üks uuringu autoreist, professor Martin Gibala avaldas lootust, et edaspidi on võimalik väiksema ajakulu ja füüsilise pingutusega paremaid tulemusi saavutada.

Uurijad ei osanud selgitada, miks HIT nii tõhusalt toimis, kuid nad märkisid, et see stimuleeris paljusid rakkudevahelisi ühendusi, mis ka traditsiooniliste treeningmeetodite korral hõivatud on.

Gibala lisas, et nüüdsest pole vaba aja vähesus enam vabandus, mis õigustaks spordiga mitte tegelemist.

Tagasi üles