Teadlased püüavad lapsi rohkem liikuma panna

Kehalise kasvatuse tund Tartu Kroonuaia koolis. Liigutamine tasakaalustab akadeemiliste tundide üleküllust ning aitab keskenduda ja tähelepanu hoida. Foto: Sille Annuk

Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskond on võtnud oma südameasjaks suurendada Eesti inimeste, esimese sammuna koolilaste füüsilist aktiivsust – äsja loodud laboris hakatakse välja töötama ja testima vastavaid programme.

«Kõige kõnekam on võib-olla fakt, et vaid 14 protsenti 11-15-aastastest on piisavalt kehaliselt aktiivsed,» ütles kuu aega tagasi loodud liikumisharrastuse käitumusliku probleemlabori juht ja Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna prodekaan Merike Kull.

Mida tähendab piisav kehaline aktiivsus? Kulli selgitusel peaks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel iga laps liikuma mõõduka intensiivsusega 60 minutit päevas. Näiteks kiire sammuga kooliminek läheb samuti selle aja hulka arvesse – see ei pea olema tingimata trenn.

Laste vähene liikumine ei ole vaid Eestile iseloomulik, puudutades kõiki arenenud riike. «Palju põnevat, mida lapsed tegid varem õues mängides ja üksteist taga ajades, saavad nad nüüd läbi erinevate tegevuste ekraani taga,» selgitas Kull.

Kuid probleem ei puuduta ainult lapsi. Näiteks kirjutati 2005. aastal Eestis vastu võetud südamestrateegiasse sisse, et aastaks 2020 peaks vähemalt kahel korral nädalas vabal ajal kehaliselt aktiivsete inimeste osakaal ulatuma 60 protsendini. Tegelikkuses on see näitaja praegu tõusnud vaid 40 protsendini ning on nüüd sinna pikaks ajaks toppama jäänud.

Eestis on olemas liikumisharrastuse strateegia. Uued kergliiklusteed, arvukad harrastusspordi üritused – see kõik toetab kehakultuuri teaduskonna prodekaani sõnul küll inimeste liikumisaktiivsust, ent mitte piisaval määral. Sest kõik need rahvamassid, mis jäävad silma jooksuüritustel või loendamatutes spordiklubides, moodustavad üliväikese osa, umbes kümnendiku kogu elanikkonnast.

«Enamik elanikkonnast ei ole ikkagi kehaliselt aktiivne. Sellest tulebki meie probleemlabori küsimus: mida peaks muutma,» tõi ta välja.

Esimesena võtab labor luubi alla koolilapsed. Juhtprogrammina töötavad teadlased nii mujal maailmas efektiivseks osutunud meetoditele kui ka Eesti eripäradele toetudes välja programmi, mis paneks koolilapsed igapäevaselt rohkem liikuma.

«Näiteks liikumispaus tunni ajal või mängud vahetundides. Meie roll on hinnata, millised muutused koolis muudaksid lapsed aktiivsemaks ning kuidas seostub nende aktiivsus õpitulemuste ja tervisega,» selgitas Kull labori tööd.

Šveitsi eeskujul on teadlastel plaanis teha koostööd kehalise kasvatuse õpetajatega, et pakkuda lastele põnevamaid ja mitmekesisemaid tunde. Ning moodsal tehnoloogialgi on projektis oma roll – see võiks labori juhi sõnul laste liikumisaktiivsust toetada.

Kull ütles, et nii mõnigi kool on avaldanud soovi, et juhtprojekt just neil läbi viidaks, sest lapsed on viimaste tundide ajal väga väsinud. «Akadeemiliste ainete tunde pannakse üha enam juurde, et lapsed paremini õpiksid, aga liikumispausid ja kehalise aktiivsuse pausid aitaksid neil keskenduda ja paremini tähelepanu hoida.»

Labori juhi sõnul kinnitavad kognitiivsete võimete paranemist läbi kehalise aktiivsuse ka teadusuuringud ning see kehtib mitte ainult laste, vaid ka täiskasvanute kohta.

Ometi kurdab enamik inimesi, et trenni tegemiseks pole aega. Samas tõid naiste liikumisuuringu tulemused välja, et kehaliselt aktiivsem sooviks olla tervelt 85 protsenti küsitletutest.«Kõik inimesed on võrdsed vähemalt ühes – kõigi ööpäevas on 24 tundi,» märkis Kull, lisades, et samm-sammult väikeseid eesmärke seades on võimalik õppida aega paremini planeerima.

Täiskasvanuid hakatakse liikuma meelitama nii liikumisnõustamise kui ka programmidega, mis viiakse läbi töökohtades. Tartus kogutakse ideepanka põnevad mõtted, kuidas inimesed liikuma saada.

«On täiskasvanute spordiklubid ja laste spordikoolid. Vanem viib lapse trenni ja jääb ise ukse taha ootama. Aga miks ei võiks olla lapsevanema ja lapse ühistreeningut?» tõi Kull näite. Ka laste mänguplatsidel võiks leiduda vanematele tegevust.

Lisaks on tema sõnul oluline, et spordikoolides oleks ka mittevõistluslikel aladel põhinevaid rühmasid, kus lapsed saavad vastavalt aastaajale õppida erinevaid spordialasid, kogedes rõõmu uute oskuste omandamisest ilma võistlusmomendita.

***
Liikumisharrastuse käitumuslik probleemlabor

Vaid 14 protsenti Eesti 11-15-aastastest on piisavalt kehaliselt aktiivsed. Samas suureneb ülekaaluliste ning ka vaimse tervise häiretega õpilaste osakaal. Täiskasvanutest tegeleb tervisespordiga vähemalt kahel korral nädalas vaid 40 protsenti.

Laboris hakatakse sihipäraselt välja töötama, hindama ja rakendama teaduspõhiseid liikumisaktiivsuse sekkumisprogramme, et vähendada vähese kehalise aktiivsuse kui riskifaktori mõju tervisenäitajatele (südame-veresoonkonna haired, diabeet, ülekaalulisus).

Projekt on rahastatud Tartu ülikooli teadusarenduse fondist ning on planeeritud esialgu kolmeks aastaks.