Uneuurija selgitas, kuidas nihutada ärkamisaega varasemaks

Inimese vananedes lükkub professori sõnul varasemaks ka tema tavaline ärkamisaeg, noorte jaoks võib igapäevane varajane ärkamine aga tõsine probleem olla.

FOTO: Panther Media / Scanpix

Suurbritannia neuroendokrinoloog Debra Skene rääkis üleeuroopalisel uneteadlaste kongressil Tallinnas, et noorukite ärkamisaeg on teistest hilisem, siiski annab ööpäevarütmi reguleerida.

Londonist ca 50 km kaugusel asuva Surrey ülikooli professor ning Euroopa Uneuurijate Seltsi (ESRS) asepresident Debra J. Skene on 25 aastat tegelenud bioloogilise ööpäevarütmi ja erinevate unehäirete uurimisega, avaldades teadusajakirjades rohkem kui 100 refereeritud artiklit.

Tema uuringud näitavad, et ärkamisaeg muutub varasemaks ühes vanusega. «Teismelised tahavad nädalavahetustel kauem magada. Ma arvan, et vähemalt selles on mul ju kindlasti õigus,» muheles professor Skene.

Lastele võib varajane ärkamine ja koolitundidesse jõudmine tõsist peavalu valmistada, unepuudusest tekivad neil erinevad unehäired. Vanemaealistel, samuti naistel esinevad sagedamini aga une säilitamise ehk insomnia häired.

Laias laastus saab ärkamisaega mõjutada praegu kahe olemasoleva meetodiga: melatoniini sisaldavate tablettidega või valgusraviga (valguskiirgusega kokkupuute mõjutamine).

Valgusravi mõjutab organismi bioloogilist ööpäevarütmi, reguleerides heaoluhormooni serotoniini taset. Kõige kasulikum on teadustööde põhjal ööpäevarütmi reguleerida sinise valgusega. «Mida heledam on valgus, seda efektiivsem ravi on. Kõige tõhusam on lühikese lainepikkusega sinine valgus,» lausus Skene. Hormoon melatoniin üldiselt lühendab uinumiseks kuluvat aega.

Ärkamisaega saab reguleerida nii varasemaks kui ka hilisemaks – selle tegevuse võtmesõna on ravi õige ajastus. Skene on oma teadustöödes määratlenud väga täpselt, kuidas peab patsienti ravima, et ta soovitud kellaaegadel uinuks ja tõuseks. Sealjuures on väga oluline, mis kellaajal patsient ravi saab, et bioloogiline ööpäevarütm muutuks. Näiteks muudab hommikune valgusravi ärkamisaega varasemaks, õhtune valgusravi hilisemaks jne.

Seega, sõltuvalt sellest, millisel ajal ööpäevas patsiendile kas melatoniini tablette või valgusravi antakse, ärkab ta hiljem või varem. Samad ravimid võivad anda täiesti vastakaid tulemusi. «Ajastus on otsustava tähtsusega,» tõdes Skene.

Ravi oleneb ka patsiendi individuaalsest bioloogilisest ööpäevarütmist. Skene selgitas, et tohtrid peavad inimese ööpäevarütmi jälgimisel ja reguleerimisel arvestama väga erinevate asjaoludega, sh aastaajaga, inimese koduse ja töise keskkonnaga – igal juhul on oluline määratleda, kui palju valgust patsient saab. Näiteks põhjamaalaste puhul on mureks pidev pimedus, mille tõttu melatoniini taseme regulatsioon organismis häirub.

16.-20. septembril toimub Euroopa Uneuurijate Seltsi ja Eesti Unemeditsiini Seltsi ühine rahvusvaheline kongress Tallinnas Nordea kontserdimajas. Toimuv rahvusvaheline kongress on suurim meditsiinialane teadusüritus Eestis. Kongressile on oodata üle 1500 delegaadi üle maailma enam kui 60 riigist. Kongressil käsitletakse erinevaid teemasid autojuhtide unisusest narkolepsiani, laste järjest hilisemast ärkamisajast rahutute jalgade sündroomini.

Populaarne

Tagasi üles