Mis hoiab mõistuse teravana?

Foto: SCANPIX

Ehkki mängud ja ristsõnad tunduvad olevat parim viis oma aju treenida ja mõistus teravana hoida, näitavad uuringud hoopis midagi muud. 

Nimelt aitab aju noorena hoida uuringute järgi kõige paremini kaks tegevust – esimene neist on Concordia ülikooli täiskasvanute arengu ja kognitiivse vananemise labori juhi dr. Karen Li sõnul aeroobne treening, kirjutab Time. 

Treening aktiveerib Li sõnul vereringe ning seeläbi toidab aju optimaalse talitluse jaoks vajalike toitainete ja hapnikuga. Ent lisaks sellele näitavad uuringud, et mõned ajuosad ja -talitlused saavad treeningust eriti palju kasu – eriti otsmikusagar, mis vastutab keeruliste protsesside eest nagu näiteks rööprähklemine. See näitab Li sõnul, et aeroobne treening aitab ajul efektiivsemalt töötada. 

Siinkohal pole oluline, kas selleks treeninguks on jooksmine, kiirkõnd, rattasõit, matkamine või midagi muud. Olline on see, et südame löögisagedus tõuseks – see on see, mida aju vajab. Ka Dallases asuva Texase ülikooli ajutervise keskuse juht ja raamatu «Make Your Brain Smarter» autor dr. Sandra Bond Chapman nõustub ning soovitab sudoku vahele jätta ja minna õue liigutama. 

Kuid lisaks füüsilisele aktiivsusele vajab aju loomulikult ka vaimset stimulatsiooni. Ja siinkohal on Li sõnul oluline uudsus. Ja põhjus on järgmine: mida enam sa kasutad oma aju korduva ülesande täitmiseks, olgu selleks lemmikroa valmistamine või toidupoodi sõitmine, seda vähem pingutust see ajult nõuab. Ning kui hakkad märkama, et su aju töötab enamuse ajast autopiloodil, on see märk sellest, et pead pakkuma talle veidi rohkem väljakutseid. 

Üks parimaid viise selleks on Li sõnul olla sotsiaalselt aktiivne. Vestluses osalemine nõuab vaimset pingutust. Ning intellektuaalselt ergutavate kohtade, nagu muuseumi või kultuurikeskuse külastamine, samuti uute oskuste omandamine on head viisid oma aju vormis hoidmiseks. Isegi väikeste uuenduste sissetoomine harjumuspärastesse tegevustesse, nagu näiteks uue retsepti proovimine toiduvalmistamisel, aitab aju autopiloodil tegutsemist ära hoida.

Ent oluline on ka see, et sa tunneksid nende tegevuste vastu siirast huvi – vastasel juhul pole neist erilist kasu.  Näiteks 30 minutit keeleõpet päevas on suurepärane viis oma aju proovile panna, kuid kui mõte sellest, et võiksid ühel päeval vabalt prantsuse keeles rääkida sind ei eruta, ei saa aju ka selle harjutamisest nii palju kasu, nagu tegevuse puhul, mis on sinu jaoks tõeliselt põnev. 

Kui muuseumikülastus või võõrkeele õppimine ei ole sinu teema, soovitab Chapman aju ergutamiseks teistsugust lähenemist. Ta teeb ettepaneku püüda igapäevaste tegevuste puhul teistmoodi mõelda. Näiteks, kui vaatad telesaadet või loed artiklit, tee paus, kui oled lõpetanud, ja püüa äsja nähtut või kogetut seedida ning teha enda jaoks kokkuvõte sellest, mida sul on sellest õppida. 

Chapmani sõnul tarbivad inimesed tänapäeval väga palju infot, palju rohkem kui varem, kuid see ei tee meid targemaks, sest me ei kuluta piisavalt aega, et seda infot enda jaoks lahti harutada ja mõtestada.